Soololaul ehk kammerlaul – Franz Schubert – schubertiaadid – koosviibimised muusika, kirjandusega. Lähtus enamasti klassikalistest vormidest. Lõi 9 sümfooniat, kuulsaim 'Lõpetamata sümfoonia' (I romantiline sümfoonia), laule, klaverisaateid (keerukad partiid), laulutsükleid 'Ilus möldrineiu', kammermuusikat. Instrumentaalsed väikevormid Eeldused: Kõrge haritus kodanluseklassis, kodus musitseerimine, fortepiano arendamine, klaver kui sooloinstrument, salongimuusika, virtuoosikultuse teke Uuendused: muusikasse ilmub uus poeetiline ja emotsionaalne tasand, pikenesid meloodiad, žanreid käsitleti vabalt, harmooniasse ilmusid kirevamad kooskõlad, suur huvi rahvamuusika vastu, rütmika & tempode vaheldumine vaheldusrikkam Eksprompt – lüürilise karakteriga improvisatsiooniline muusikapala. Muusikaline hetk – klassikaline süit romantismis. Prelüüd – lühike klaveripala (tavaliselt
Kammerlaul ehk lied - Oluline tunnusjoon on soolohääle ja saatepartii ühtne läbikomponeeritus. Instrumentaalkontsert - Kontsert soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Kolmeosaline. Esimene osa põhineb sonaadivormil, lõpus improvisatsiooniline soololõik-kadents. Sümfoonia - Oluliseks eeskujuks Ludwig van Beethoven. Eripäradeks olid: Sümfoonilise tsükli ülesehitus ning orkestratsioon. Kolmandaks eripäraks oli programmiliste pealkirjade panemine. Milline pill oli kõige populaarsem sooloinstrument? Too näiteid. Populaarsemateks pillideks olid viiul ja klaver. Mida tähendab programmiline muusika? Too näiteid. Romantismiajastu muusikale on iseloomulik vabamad vormid, erksus, vaheldusrikkus, äärmuslik tempo, nüanssiderikas ja kontrastiline dünaamika. Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, mis on loodud kirjandusteose põhjal või on autor andnud sõnalise seletuse või pealkirja, millega suunata kuulaja mõtteid. Millega on seostatav rahvuslike koolkondade teke
puupillidele klappidesüsteem, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Võeti kasutusele uusi pille: oboerühma lisandus inglissarv, klarnetirühma pikolo- ja bassklarnet, 1835. a paiku konstrueeriti tuuba ning u 1840 nägi ilmavalgust saksofon. Berlioz tõi ka sümfooniaorkestrisse harfi. Jätkuva sümfooniaorkestrivaimustuse kõrval sai kammermuusikas lemmikpilliks klaver. Tänu Ferenc Liszti ja Fryderyk Chopini loomingule ja ülesastumistele pianistina sai klaverist ka kontsertlik sooloinstrument. Tihti panid romantikute klaverikontserdid esitaja tehnilise võimekuse viimse piirini proovile, tekkis virtuoosikultus. Tähelepanu keskmesse tõusis programmiline muusika, mis laenas süzeesid kas kirjandusteostest, kujutavast kuntsist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need ise välja. Tihti samastus helilooja peategelasega, süzees oli konflikte ja traagilisi lahendusi, sageli oli üldine kõlapilt jõuliselt nukker.
Keila 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TÄNAPÄEVASE KITARRI VÄLJA KUJUNEMINE 1.1 Esimeste keelpillide teke 1.2 Kitarride teke 1.3 Näppepillide võidukäik 1.4 Näppepillide taganemine 1.5 Kitarri-reformid 1.6 Elektri- ja basskitarri tulek 2. KITARR TÄNAPÄEVAL 2.1 Ehitus 2.2 Häälestus 2.3 Mängimine 2.4 Mänguvõtted KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALIDE LOETELU SISSEJUHATUS Kitarr on klaveri kõrval ainus sooloinstrument, mis toob täis ka kõige suuremad kontserdisaalid. Veel kaks aastakümmet tagasi oleks see tundunud uskumatuna, sest kitarri repertuaar oli piiratud ning kõla pole kuigi tugev. Viimaste aastakümnete jooksul on kitarrist saanud üks tähtsamaid kontserinstrumente. Kitarri nimi tuleb vanakreeka ,,kitaharast" nii nimetati Apolloni lüürat. Klassikalisel kitarril on 6 keelt, millest ülemised 3 valmistatakse nailoist ja alumised 3 nailoniga põimitud traadist.
annaabi.ee 
