helilooja. Tema loomingus on nii orkestrimuusikat, teoseid solistidele ja orkestrile, vokaalsümfoonilist muusikat, lavamuusikat, kammermuusikat, teoseid klaverile, vokaalmuusikat, koorimuusikat. 3. Miks on Tambergi „Concerto grosso“ eesti muusikas oluline teos? Sest see tähistab uue ajaarvamise algust Eesti muusikas. 4. Iseloomusta Tambergi teost „Concerto grosso“ mõne lausega! (min 3, kuidas on üles ehitatud, millised pillid, muusika iseloom) See algab puhkpilli soologa, millel praktiliselt kohe lisanduvad löök- ja keelpillid. Lugu on väga emotsionaalne ja kohati väga ärev ja müstiline. Teos on väga dünaamiline ja kohati väga erinevate tempodega. Võiksin isegi öelda, et teoses on mingisugune tempodemäng. Teos on väga liuglev ja hästi mänguline. Palju crescendosi, pianosi jne. 5. Mis on Tambergi kõige kuulsama ooperi pealkiri? Tema kuulsaim ooper kannab pealkirja "Cyrano de Bergerac". 6
Arvan , et püüti edasi anda sügise nukrameelsust ja seda , et lehed langevad puudelt , linnud hakkavad ära lendama ja ka sügise halli , vihmast , sombust ilma.Vahepeal luges Üllar Saaremäe vaheteksti( vahetekst oli iga aastaaja vahel) ning siis esitleti sügise(allegro) erksamat poolt , erksaid värvi lehti . Rütm oli väga hoogne , vahepeal soleeris ka flööt , mis kirjeldas minu arvates lehtede lendu. Talv (allegro) algas jällegi vaikselt flöödi soologa , mis kirjeldas väga hästi lumehebe lendu , tasapisi liitus kogu kammerorkester. Mõne aja pärast muutus rütm kiiremaks , võib isegi öelda tugevamaks , hoogsamaks. Arvan , et kirjeldati lumetuisku , kuna keelpillide tõmbed olid väga hoogsad . Mulle see kontsert meeldis , kuigi pean ütlema , et kõige rohkem mulle on siiani meeldinud kevad ja meeldib ka peale seda kontserti kuulamist. Siiski on Vivaldi suutnud väga hästi
ja Darja Skurljatjeva. Darja Skurljatjeva mängis ka viola da gambat. Kontsert algas pastorite jutlusega, kus räägiti katekismusest nii eesti kui ka vene keeles. Esimesena kõlas Julia Lotova esituses Dieterich Buxtehude'i, kes oli taani- saksa organist ja helilooja, prelüüd, füüga ja dzakonn C duuris. Mängiti orelil. Alguses mängiti jalgadega pedaalidel ning siis mängiti ka kätega oreliklahvidel. Ehk siis algas pikka ja väljendusrikka pedaali soologa. Lõpetab mitte arpedzode järelmänguga vaid täiesti õiguspäraseliku üpriski keerulise meloodia kordumisega pedaalidel dzakonnaga. Kuna esitus oli duuris, siis oli meloodia rõõmus. Harmoonia oli väga akordiline. Mängiti kiirelt. Esitus oli tänu sellele väga värvikas. Sisaldas täisfunktsionaalset dzakonnat, mis oli fuugalik ning vabas vormis teos. Taktimõõt oli kolm kahendikku. Jätkati reformatsioonipäeva introitusega, mida esitati poollugedes vene keeles
üritasid köietantsijaid järgi teha. Matthias laulis laulu , mida ka köietantsijad olid laulnud. Järsku ilmus õuele õpetaja Vestigentorius ning kõik poisid jooksid minema kuna kartsid saada karistada(kooliõues viibimine ja mängimine oli keelatud). Vestigentorius aga küsis Matthiaselt , kus ta on õppinud nii hästi laulma(toomkool ja raekool on alati olnud vaenlased ning üritavad end üle trumbata. Vestigentoriusel oli aga uus laul välja mäeldud , ilusa soologa kuhu sobiks täpselt sellise lauluhäälega poiss nagu Matthias). Nüüd tahtis Vestigentorius Matthiast kooli võtta. Ta rääkis Kotsepadega ning hakkas Matthiast õpetama , et ta saaks koolis hakkama. Matthias hakkas koolis käima ning sai omale uusi sõpru , eriti sellega ,et kõik tahtsid tema rebast näha(Matthiasel oli rebane kuna Kotsep oli tahtnud saaka 4 nahaga kasukat aga oli saanud kolmega pluss üks rebane , kes oli Matthiasele käige lemmikum)
alates aastast 1999 Eesti Rahvusballeti trupi solist. Ta on mänginud peaosi paljudes kuulsates ballettides nagu näiteks ,,Romeo ja Julia", ,,Tuhkatriinu" ja ,,Sülfiid". Samuti on ta pälvinud mitmeid auhindu nagu näiteks Eesti teatri aastaauhind (2004), ERGO tantsuauhind 2011 ja Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu noore kultuuritegelase preemia (2007). ,,Medea" lavastaja on Gianluca Schiavoni, kes on pärit Itaaliast. Alates 2006. aastast on ta tegutsenud koreograafina, tehes debüüdi soologa ,,Andromeda". Gianluca Schiavoni on töötanud ka mitmete suurprojektidega, nende hulgas loonud koreograafia Matthias Zentneri lavastatud Audi reklaamfilmile (2011). ,,Medea" dirigent on Vello Pähn, kes on alates 2012. aasta sügisest Rahvusooper Estonia loominguline juht ja peadirigent. Vello on juhatanud orkestreid Itaalias, Prantsusmaal, Jaapanis, USAs jm. Räägiksin siis veidi ka sellest, mis mina ,,Medeast" arvan. Minule ,,Medea" muusika väga ei
terminid. A-osa tempoks on Allegretto (lõbusalt, rõõmsalt). Dünaamilises plaanis on esimesed 4 takti mezzofortes. 5. ja 6. taktist alates astuvad bass ja alt sisse fortes ning 8. taktis on kõikidel häältel nimetatud dünaamika. Osa viimased kaks takti on subito pianos. B-osa (Con moto liikumisega) alustavad aldid pianos. Kahe takti pärast lisanduvad tenorid, neile järgnevad bassid mezzofortes, saatehääled laulavad aga endiselt pianos. 18. taktis koos sopranite soologa laulavad kõik fortes. Järgneb subito piano, mis kasvab kahe takti jooksul välja fortissimoks, olles ühtlasi antud osa kulminatsiooniks. 7 C-osa tempo on Più vivo (rohkem elavamalt), mida alustatakse vaikselt, seejuures muutudes iga taktiga järjest jõulisemaks ning eelviimases taktis jõutakse välja fortissimosse. Teos lõpeb aeglustusega ning viimast takti rõhutades. III TEOSE KOORISPETSIIFILINE ANALÜÜS ,,Kägu kukub" sobib keskmise suurusega segakoorile
annaabi.ee 
