linnades),jõe vete saastumine heitvetega. 5. Organisatsioonid Osaleb järgmistes organisatsioonides: ABEDA,BIS,CEL,CE,EBRD,FAO,G9,G77, IAEA, IBRD, ICAO, ICC,ICCt,ICFTU, IDA,ICRM, IFAD, IFC, IFRCS, IHO,ILO,IMF,IMO,Interpol,IOC,IOM,ISO,ITU,NAM,OAS, OPCW,OSCE,PCA,UN,UNCTAD,UNESCO,UNHCR,UNI DO, UNMISET,UPU,WCL,WCO,WHO,WIPO,WMO,WtoO,W TrO 6. Rahvastik Rahvaarv on Serbias ja Montenegros 10 655 774 inimest (aasta 2003 andmete kohaselt.) 6.1 Soolisvanuseline struktuur 6.1 Soolisvanuseline struktuur Vanus Protsent Meessoost in. arv Naissoost in. arv 0-14 aastased 19,3% 1 062 625 990 071 15-64 aastased 65,4% 3 442 543 3 548 058 64<... aastased 15,3% 696 716 935 761 Keskmine inimese eluiga on Serbia ja Montenegros üldiselt 36,2 aastat, seejuures meestel on 34,3 aastat ja
........................................................................................................ 4 LOODUSLIKUD TINGIMUSED....................................................................................................... 7 RIIGI ARENGUTASE......................................................................................................................... 8 KUULUMINE MAJANDUSORGANISATSIOONIDESSE ............................................................ 8 RAHVASTIK JA SELLE SOOLISVANUSELINE KOOSTIS........................................................ 9 LINNASTUMINE............................................................................................................................... 10 ENERGIAMAJANDUS..................................................................................................................... 10 PÕLLU- JA METSAMAJANDUS.................................................................................................... 11
Etniliste gruppidena on määratletavad veel iraaklased (36 000), norralased (33 000), taanlased (26 000), jugoslaavlased (21 000), bosnialased (20 000), sakslased (17 000) ja poolakad (15 000). Iga 20. inimene Rootsis on välismaalane ning iga 10. on sündinud väljaspool Rootsit. 82% elanikkonnast kuulub luterlikku riigikirikusse. Immigrantide näol on tekkinud ka teisi kogukondi, kellest selgemalt on määratletavad rooma ja kreekakatoliku kirik ning moslemid. RAHVASTIKU SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS KO NAISE VANUS KKU MEHED D TOTAL 8924 100,00% 4412 100,00% 4512 100,00% 0-4 461 5,17% 237 -5,37 225 4,99 5-9 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 10-14 596 6,68% 306 -6,94 290 6,43 15-19 514 5,76% 264 -5,98 250 5,54
Madural, mis kuuluvad maailma kõige tihedama rahvastikuga alade hulka. 44% Indoneesia rahvastikust elab linnas. Ahelas kulgevatest pikkadest saartest on lõunapoolsed (eelkõige Jaava) kõige tihedamini asustatud, ligi 500 inimest ühel kilomeetril. Sealsel rannikualal leiub palju ülesharitud tasandike. Indoneesia põhjaosas asuvad sellised suured saared nagu Kalimantan, Sulawesi ja Maluku saared. Põhjapoolsed saared on väga mägised, eriti just sisemaal. SOOLISVANUSELINE KOOSSEIS Indoneesia rahvastikust moodustavad alla 15 aastased lapsed 27.7%, tööealised 66.2 ja vanemaealiseid on 6.1%. Selle riigi rahvastik ei vanane. Meeste keskmine eluiga on 68,2 ja naistel 74 eluaastat. See on üsna kõrge. SÜNDIMUS JA SUREMUS Imikusuremus on Indoneesias väga suur(33%). Üldiselt on ka suremus suur. Viimastel aastatel on sündimus suurenenud ja koguaeg suureneb. Ühe naise kohta sünnib 2.1 last