tõhusamalt siis, kui on kauge. Kuna impeeriumis on igal rahvusel oma ühiskonnaklasside täiskomplekt, siis klassisallimatust ei ole. Soolised küsimused otsustab iga kogukond ise. Hariduse sisule esitatakse väikseid nõudeid (peaasi kui isevalitseja kuju nähtaval on). Konsotsiatsioonides nõuab võim vastastikust austust. Seesmiselt ebavõrdsed kogukonnad on riigis tervikuna enam-vähem võrdsed klassipartnerid. Soolistes küsimustes, kui kogukondade võim on enam-vähem tasakaalus, valitseb sallivus. Õpetatava ühisosa võib olla minimaalne ja keskenduda koostöö ilustatud ajaloole. Rahvusvahelises ühiskonnas võimu küsimust teoreetilist ei ole (küsimused lahendatakse rahvusriikide ladvikute vahel). Klassisallimatust ei ole. Sugusid ,,võrdsustatakse" aina hoogsamalt. Haridus on rahvusriikide siseasi ja ühenduses soositud.
osakaalu, mis mahus panustavad need disaini on hetkel väga keeruline prognoosida. (Eesti Ettevõtluspoliitika Rakendusplaan: 3) Rakendatud meetmetest võib välja tuua järgnevad positiivsed tulemid: · VKE juhid on muutunud haritumaks. Suurenenud on ka kõrgema majandusharidusega juhtide osakaal ettevõtete juhtkondades. · On toimunud muutused ka tegevjuhtide soolistes proportsioonides. Tippjuhtkonnas on vähenenud meeste osakaal. · Ettevõtjad on muutunud oluliselt nooremaks. Põhiosa ettevõtjate vanus on kuni 39 aastat. VKEde juhtide seas on tugevalt vähenenud üle 60 aastaste osakaal. See on VKEde puhul päris hea tendents, sest ettevõtluses toimuvad väga kiired muutused ja globaliseerumise kontekst nõuab nooremate ja parema haridusega juhtide olemasolu. · Ka töötajate koolitamises liiguvad asjad paremuse suunas
feministlike keelemärke ja mis saaks siis, kui eirata diskursuse terminoloogiat. Analüüsi käigus seletan lahti feministliku diskursuse keelemärgid, mis tavalugejale võivad jääda lisa kommentaarideta ebaselgeks. Analüüsimiseks olen võtnud artikli ,,Gender and The Metaphorics of Translation" Lawrence Venuti tõlketeooriate kogumikust ,,Translation Studies Reader" (Chamberlain 2004: 306319). Artikkel ise räägib sellest, kuidas tõlget on sageli käsitletud soolistes terminites ning mees-naine võimuvõitluses. Chamberlaini analüüs keskendub seosele, et naised on alla surutud nii keeletasandil kui tõlke ja kultuuri mitteväärtustamise seisukohast. Chamberlain uurib tõlke retoorikat, mis esindab sugudevahelist ja tekstide hierarhia võimumänglust. Tuntud tõlketeoreetiku Sherry Simoni sõnul tegelevad nii feminism kui tõlkimine viisidega, kuidas defineerida ja kanoniseerida ,,teisesus"; mõlemad on vahendid keeles
annaabi.ee 
