Cl2 + H2O <=> Hcl + HclO F lagundab tormiliselt vett, tõrjub välja hapniku: 2F2 + 2H2O => HF + O2 Halogeniidid: 1. Vesinikhalogeniidid: HF, Hcl, Hbr, HI Tööstuses saadakse vesiniku reageerimisel halogeniididega: H2 + Cl2 => 2HCl Laboratooriumis metallihalogeniidide reageerimisel väävelhappega: NaCl + H2SO4 => Na2SO4 + Hcl Omadused: värvuseta, terava lõhnaga, gaasiline aine, lahustub vees uskumatult hästi (1l vees 300l Hcl), vees lahustudes muutub soolhappeks. 2.Vesinikhalogeniidhapped: Vesinikhalogeniidide vesilahused, peale HF kõik tugevad happed, tugevaim HI, sest ta disotseerub paermini kui teised. Reageerivad alustega, aluseliste oksiididega, aktiivsete metallidega, enamike sooladega. Nii oksüdeerijad kui redutseerijad. 3. Metallide halogeniidid: tahked kristallsed ained, enamasti värvitud, enamasti lahustuvad vees (va Ag, Hg, Pb), kõige vähem lahustuvafd Ag halogeniidid, neid kasutatakse halogeniidioonide tõestamiseks.
EEK'i) maksev erivarustus ja ka autonoomne õhuvarustussüsteem. Seda kemikaali kasutatakse tänapäeval sageli ebaseaduslikult. Näiteks Rootsis, Taanis ja Austrias, on diklorometaani kasutamine juba keelatud. Triklorometaan - CHCl3 tuntud ka kui kloroform. Triklorometaan on uimastava mõjuga värvitu vedelik. Kloroformi tuleb säilitada tumedas tihedalt suletud pudelis, kuna valguse ja hapniku toimel laguneb kloroform soolhappeks ja fosgeeniks (fosgeen ehk süsinikoksiidkloriid (COCl2) on I maailmasõjas kasutatud keemiline ründeaine, mis kahjustab kopse ja põhjustab lõpuks lämbumise). Triklorometaan on väga lenduv ja seguneb kergesti etanooli, bensooli ja eetriga. On samuti narkootilise mõjuga ning pikema ajalise toimimise käigus kahjustab maksa ning ärritab nahka. Kloroformi kasutatakse laialdaselt tefloni ja õhukonditsioneeride jahutusvedelike sünteesimisel
Võib oletada, et Glauber ainult avastas ja kirjeldas selle aine valmistamismeetodit. Kuid kaasaegsed keemiaajaloo uurijad oletavad, et Basilius Valentinuse teosed on kirjutatud Paracelsuse vaenlaste poolt, kes tahtsid tõestada, et kõik tema poolt kirjutatu oli teada juba XV sajandil, ning seetõttu võib-olla ka selles raamatus mainitud "soolapiiritus" on sinna kirjutatud pärast Glauberi avastust. Uurinud "soolapiirituse" vesilahuse omadusi, nimetas inglise keemik Priestley selle soolhappeks. 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele, et soolhape annab kuumutamisel mangaanperoksiidiga kollakasrohelise gaasi kloori. Seega avastas kloori 1774. aastal Rootsis Uppsalas Karl Wilhelm Scheele. 1811. aastal andis aga kloorile nimetuse teadlane Davy, kes tundis kloori ära kui keemilise elemendi. Oma nimetuse sai kloor roheka värvuse järgi. 1811. aastal võeti kasutusele ka termin halogeen, mida kirjeldati kui kloori võimet reageerida metallidega, et moodustada soolasid.
9. mail 1939. aastal teatas Marguerite Perey, et element järjekorranumbriga 87 on avastatud ja oma kodumaa Prantsusmaa auks nimetas ta selle Frantsiumiks(Fr). 1648.a., mil saksa keemik ja arst Johann Glauber sai niiske keedusoola kuumutamisel sütel ja eraldunud suitsu kondenseerimisel tugeva happe, mida ta nimetas "soolapiirituseks". Uurinud "soolapiirituse" vesilahuse omadusi, nimetas inglise keemik Priestley selle soolhappeks. 1774. a. leidis rootsi keemik Scheele, et soolhape annab kuumutamisel mangaanperoksiidiga kollakasrohelise gaasi kloori(Cl). 20. septembril 1875. A. loeti Pariisis Teaduste Akadeemia koosolekul ette prantsuse keemiku Lecoq de Boisbaudraini kiri keemilise elemendi avastamise kohta spektraalanalüütiliselt, mille ta nimetas oma kodumaa Prantsusmaa auks galliumiks(Ga). Avastatud element oli kõikide omaduste poolest sarnane ekaalumiiniumiga. Boisbaudran ei
Laboris saadakse HCl tahke naatriumkloriidi NaCl ja kontsentreeritud väävelhappe H2SO4 vahelisel reaktsioonil. NaHSO4 nimetatakse naatriumvesiniksulfaadiks. Et HCl on õhust raskem, siis võib teda koguda sel viisil, et gaasijuhtetoru suunatakse kuva silindrisse. Udu teke silindri kaela juures näitab, et vesinikkloriid reageeris õhus sisalduva veeauruga ning tekkisid väikesed vesinikkloriidi tilgad. Vesinikkloriidhappe valem on samuti HCl ja teda nimetatakse ka soolhappeks. Seega vesinikkloriidi lahustumisel vees tekib vesinikkloriidhape. 3 Kõik halogeniidvesinikhapped reageerivad ka aluseliste oksiidide ja hüdrooksiidega. Kloriidid, bromiidid ja jodiidid lahustuvad hästi vees, va hõbeda ja mõne teise metalli soolad. Valguse käes AgCl järk-järgult tumeneb, sest ta laguneb hõbedaks ja klooriks. Sel omadusel põhineb fotograafia
ja kõrvetava maitsega värvuseta vedelik. Minevikus kasutati teda tuimastina, kuid mitte enam, sest kõrvalmõjuna võib ta pärast tuimastamist põhjustada nohu või oksendamist. Tänapäeval kasutatakse mittesüttivaid tuimasteid) toimet. · 1847 James Simpson kasutab sünnitusabis kloroformi (Kloroform on uimastava lõhnaga värvitu vedelik. Kloroformi tuleb säilitada tumedas tihedalt suletud pudelis, kuna valguse ja hapniku toimel laguneb kloroform soolhappeks ja fosgeeniks. Kloroform on väga lenduv, seguneb kergesti etanooli, bensooli ja eetriga. Aurud on õhust raske-mad ja narkootilise toimega. Pikemaaegsel toimimisel kahjustab maksa. Ärritab nahka. Kloroformi segamine orgaaniliste lahustitega on ohtlik. Mingil juhul ei tohi kloroformi segada atsetooniga, sest kloroformi reaktsioon aluselistes lahustes atsetooniga on tugevalt eksotermiline. Samuti ei tohi kloroformi mingil juhul segada tugevate aluste ja kloreeritud süsivesinikega - võib
kütteväärtus olema kõrgem kui 8400 kJ/kg (2000 kcal/kg) Reovete desinfektsioon Bakterite ja mikroobide hävitamine. Teostatakse peale muu reostuse kõrvaldamist tehislikes puh. seadmetes ja peale biotiike. Desinfitseerimine klooriga- Väikestes puh. seadmetes kasutatakse kloorlupja, suuremates aga vedela (gaasilise) kloorina. Kloorlubja segamisel veega : 2CaCl2O + 2H2O = Ca(OH)2 + 2HOCl + CaCl2 Tekkinud kloorishape HOCl on ebastabiilne ja laguneb soolhappeks ja hapnikuks: HOCl= HCl + O Vaba hapniku aatom hapendab bakteri raku protoplasmas olevaid aineid, mille tulemusena mikroobid hävivad. Samasugust toimet avaldab ka vahetult kloor. Cl2 + H2O HCl + HOCl Kloori mõju tagamiseks vajalik kontakti aeg ( 15-30 min) ja jääkkloori sisaldus väh. 0,2 mg/l. Kloorimist kasutatakse ka kanalisats. puhastamiseks, klooritakse ka aktiivmuda settimise parandamiseks, paremaks rasva eemaldamiseks. Oht tekitada kahju veekogudele.
annaabi.ee 
