Kõik see mõjutab nii meres elavaid organisme- kalu, linde, loomi. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele. Nafta sisaldab ühendit PAH-e, mis püsib vees tükkaega ja on ohtlik just kaladele. Kaladesse satuvad nad, kas lahustatuna vees, lõpuste kaudu aga ka toidukaudu näiteks põhjasetesest. Kehas põhjustavad PAH-d mitmeid tervisekahjustusi. PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. Nafta sattumine nende elukeskkonda on lausa hukatuslik, kuna selle tagajärjel pidurdub õhuhapniku lahustumine vees ja kalad surevad. Lindude sulgede kokkupuutel vees oleva nafta ja õliga hakkavad lagunema sulgede märgumist takistavad rasvad, mis võimaldab veel pääseda sulgede vahele ja see teeb linnu
kogu sinna kogunenud linnuseltsingut ja põhjustada tervete asukondade hukkumist.(Eesti Loodus 4/1999 V. Lilleleht ) 3.3 Kalad Nafta sisaldab PAH-e ,mis püsivad vees tükk aega ja mis on just ohtlikud kaladele. Kaladesse satuvad need peamiselt vees lahustatuna, imendudes lõpuste kaudu, aga ka toiduga, nt. põhjasetetest. Kehas põhjustavad PAH-id mitemesuguseid tervisehädasid. Et tegu on rasvalahustuvate ainetega, kogunevad need kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju, tekitades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustaes maksa ja muid kudesid, põhjustades viljtust ja muutes käitumist. Et Pah-e on looduses leidunud juba miljoneid aastaid on paljudel elusolenditel, kaasa arvatud kaladel, evolutsiooni käigus kujunenud võime neid kehast väljutada. Keemiliste reaktsioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega tavaliste kuseteede kaudu keast väljutatavateks ühenditeks. Need protsessid
Humaansusel on mõtet vaid eetilises plaanis. Naftareostuse mõju kaladele. Loomadest on naftareostuse mõju eriti tugev kaladele ja nende kudemispaikadele. Nafta sisaldab ühendit PAH-e, mis püsib vees tükkaega ja on ohtlik just kaladele. Kaladesse satuvad nad, kas lahustatuna vees, lõpuste kaudu aga ka toidukaudu näiteks põhjasetesest. Kehas põhjustavad PAH-d mitmeid tervisekahjustusi. PAH-de puhul on tegu rasvalahustavate ainetega nad kogunevad kalade sugunäärmetesse, nahasse, soolepinnale ja ajju põhjustades geenimutatsioone ja kasvajaid nõrgestades immuunsüsteemi, kahjustades maksa ja muid kudesid põhjustades viljatust ja muutes kalade käitumist. PAH-e on leidunud looduses juba miljoneid aastaid on paljudel elusorganismidel evolutsioonikäigus väljakujunenud võime neid kehast väljutada. See võime on olemas ka kaladel. Keemiliste reakstioonide jadad muudavad rasvlahustuvad naftasaadused vees lahustuvateks ja seega on võimalik need ühendi kuseteedekaudu väljutada
annaabi.ee 
