Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne. Vastsel suuava puudub - on vaid soolega seostamata lohuke. HÕIMKOND KEELIKLOOMAD Seljakeelik, selgmine torujas KNS, neelupilud, saba Alamhõimkond MANTELLOOMAD Mitmesuguse kehalaadiga, eritunnuseks omapärane väliskest – mantel ehk tuunik N tavaline meritupp Alamhõimkond: SÜSTIKKALAD Kalajad mereloomad. N: süstikkala Alamhõimkond: KOLJUSED seljakeelik/selgroog, tsefalisatsioon, kõrgem NS, kolju, suletud vereringe KLASS PIHKLASED n limapihklane
Meenutavad rohkem taime kui looma. Kinnituvad merepõhjale pikema (kuni 1 m) või lühema (võivad veidi liikuda) varrekesega. Erinevalt teistest okasnahksetest on meriliiliate suuava suunatud ülespoole ning on ümbritsetud pikkade harunevate kiirtega. Toituvad filtreerimise teel. Suguorganid ei moodusta tervikut vaid suguproduktid valmivad hajusalt kehas. Sugurakud väljuvad kehajätketesse tekkivate lõhede kaudu. Sügoodist areneb ujuv vastne. Vastsel suuava puudub - on vaid soolega seostamata lohuke. 16. Hõimkond: keelikloomad (Chordata) 1. seljakeelik 2. selgmine torujas KNS 3. neelupilud 4. saba 16.1. Alamhmk. mantelloomad (Urochordata (Tunicata)) Mitmesuguse kehalaadiga, eritunnuseks omapärane väliskest mantel ehk tuunik N: tavaline meretupp 16.2. Alamhmk. süstikalad (Cephalochordata) Kalajad mereloomad. N: süstikkala
muutused uueks eluetapiks. Sabakonnalised (salamander) kaotavad sabauime, välimised lõpused, ja muudavad naha struktuuri. Päriskonnalised (konnad ja kärnkonnad) läbivad dramaatilisemaid muutusi, kus peaaegu kogu organism modifitseeritakse ümber. Veeline eluviis asendatakse maismaalise eluviisiga, kaotatakse uimed, kasvatatakse jäsemed. Vereringesüsteemis vahetatakse kullese hemoglobiin valmiku hemoglobiini vastu; taimtoidulisest pika soolega, ainult keelenärvi, külgmiste silmadega (monokulaarne nägemine) kullesest saab loomtoiduline lühikese soole, suure suu, frontaalsete silmadega (binokulaarne nägemine saaklooma asukoha määramiseks) ja pika keelega päriskonn. Jääkained eritatakse ammoniaagina kullesel, täiskasvanul aga uureana, et vältida liigset vedeliku kadu. Naha koostis muutub, tekivad limanäärmed, mis sekreteerivad antimikroobseid peptiide
lümfoidsed koed, kus vastavad rakud ja antikehad talitlevad kaitsjatena. MALT iseloomustus: NALT ja BALT - nasaalne ja bronhiaalne limaskestadega seonduv lümfoidne kude: need mikroobid, mille tungimist kopsu ei suudeta ära hoida sekreteeritud lima ja ripsmete liikumise abil, satuvad kontakti lümfoidsete agregaatidega nagu mandlid ja adenoidid ning bronhiaalsed sõlmekesed, milles nende elimineerimine toimub sarnaselt soolega. GULT - Soole limaskestaga seonduv lümfoidne kude: kõige paremini uuritud MALT, mis sisaldab Peyeri naaste (nendes olevad M- ehk microfold rakud teostavad transtsütoosi-vahendavad partikleid ja molekule soolevalendikust dendriitrakkudele ja lümfotsüütidele) ja teisi agregaate, mis on spetsialiseerunud antigeenide esitlemisele ning transpordivad mikroobe M- rakkude ehk microfold
annaabi.ee 
