Surnumerest minema. Surnumerest on leitud 1650 auku ja mõnede aukude sügavus ulatud mitmekümne meetrini. Auke põhjustab ümberkaudsetest mägedest allavoolav vihmavesi. See lahustab soolakristalle, mis takistasid varem vee valgumist maasisestesse õõnsustesse (Kamps 2006). Elustik Surnumere ääres on looma- ja taimeliike, mida ei kohta kuskil mujal maailmas. Veetaseme langus mõjub pea kõigile neile halvalt. Oma erakordse soolataluvuse poolest kuulsad Surnumere mikroorganismid on hävimas, sest veekogu soolasisaldus on tugevasti langenud (Kundla 2013). Paljud loomaliigid elavad mägedes, mis ümbritseb Surnumerd. Matkajad saavad näha kaameleid, kaljukitsi, jäneseid, saakaleid, rebaseid ja isegi leoparde. Sajad linnuliigid elavad samuti selles piirkonnas. Nii Jordaania kui ka Iisrael on loonud looduskaitsealasid ümber Surnumere (Wikipedia Free encyclopedia 2013).
enamus sellest põllukultuuride kastmisveeks. Surnumeri on kaotanud 98 protsenti oma varasemast magevee juurdevoolust, kuna Jordani jõe veetase on niivõrd madal. Igal aastal ilmuvad merepõhjas nähtavale uued lõhed, mis viivad üha rohkem vett Surnumerest minema. Lõhesid põhjustab ümberkaudsetest mägedest allavoolav vihmavesi. See lahustab soolakristalle, mis takistasid varem vee valgumist maasisestesse õõnsustesse. Oma erakordse soolataluvuse poolest kuulsad Surnumere mikroorganismid on hävimas, sest veekogu soolasisaldus on tugevasti langenud. Liigne mineraalide ekstraheerimine Iisraeli ja Jordaania firmade poolt kuivatavad Surnumerd, mille tulemusena järve kaldajoon lüheneb kolm jalga aastas. Kolmandik järvest on juba kadunud (lõunapoolne osa), ja järve taastajad kahtlevad, kas Surnumerd on üldse kunagi võimalik päästa. (www.en.wikipedia.org/wiki/Dead_Sea)
sünteesi eest. Trehaloos on disahhariid, mida toodetakse bakterites ja seentes, ka kõrgemates seentes, samuti paljudes selgrootutes, eriti putukates. Taimedes on seda vähe, välja arvatud spetsiifilised kõrbetaimed. See suhkur kaitseb taimeraku erinevaid komponente (tal on eriline vee absorbeerimise võime) ning taimed suudavad kasvada kuivas soolases pinnases. Praegu jätkatakse samalaadset tööd stressitaluva maisi ja nisu (hirsi, soja, suhkrupeedi) loomiseks. Teine suund on taimede soolataluvuse tõstmine. Soolase pinnase probleem esineb paljudes maades, seda enam, et kestev niisutamine toob maapinnale soola juurde. Soolataluvuse eest vastutavaid geene on juba üle kantud samblalt testtaimedele, nüüd toimuvad katsetused põllukultuuridega. Arvatakse, et paari aasta pärast on turul soolasel pinnasel kasvav tomat. Üle 40% troopiliste piirkondade pinnasest on happeline. See tähendab, et pinnases sisalduv alumiinium on taimedele kättesaadavam, samas on ta aga taimele toksiline
annaabi.ee 
