aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre 200 km³ merevett aastas. Hoovused on kahesugused, ühtesid põhjustab veevahetus Marmara merega, teised on triivhoovused, mida põhjustab tuulte tsüklonaalne iseloom. Musta mere soolsus on pinna lähedal 1721 (keskmiselt 18,3) , jõesuu lähedal 39. Sügavusel üle 50100 m kasvab aeglaselt kuni 30 Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole maailmamere soolasusest. Merevee soolsus sõltub mitmest tegurist. Kui näiteks on tegu sisemerega, siis selle soolsus erineb tunduvalt keskmisest. Samuti sõltub merevee soolsus aurumisest, sademete hulgast ja jõgede sissevoolust merre, suurte jõgede suudmete juures on merevee soolsus märgatavalt väiksem. Ka merejää sulamise tõttu väheneb merevee soolsus. Tegemist on väga aeglase veevahetusega selles meres. Kliima on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad,
Palavik – organismi kaitsevahend võõrkehade vastu. Paneb infektsioonidele tule alla. Väga kõrgepalaviku puhul on mõistlik palaviku alandada – teevad rohkem kahju kui kasu. Milliste kehasiseste signaalide abil toimub janu regulatsioon? Osmootse ja hüpovoleemilise janu erinevused; kuidas vastavalt janu kustutada. On tugev füsioloogiline signaal mis on põhjustatud rakuvälise vedeliku. - Mahu langusest – hüpovoleemne janu (higistamine, verejooks) - Liigsest soolasusest – osmootne janu (niigi on keha soolane aga kui liiale läinud siis hakkab rakust välja imbuma) Osmootse rõhu ja vremahu retseptorid saadavad sisendid HÜPOTAALAMUSSE kus kontrollitakse kui palju ajuripatsi arginiin-vasopressiini (osmootse janu puhul eritatakse rohkem et vett säästa) eritab - Alkohol pärsib vasopressiini eritamist Hüpovoleemse janu puhul eritatakse angiotensiin IIte. Janutunnet stimuleerivad: - 1% tõus osmolaarsuses - 15% veremahu langus
Lasti hulka arvestatakse veetav kaup, reisijad ja meeskond koos pagasiga, laevatarbed, kütus, vee- ja toiduvarud. Dedveit on laeva täisveeväljasurve, mis määratakse laevakerel lastimärgini (pardamärgini) ulatuva süvise puhul. Dedveit ei ole jääv suurus, see sõltub aastaajast, vee soolasusest ja geograaf- ilisest piirkonnast, kus alus parajasti liigub. • Pikkus Laeva suurim pikkus meetrites või jalgades (ft). Laeva pikkust on oluline arvestada liigeldes kanalites ja kitsastes sadamabasseinides. • Laius