VEDELIK JA SPORT Vedeliku tähtsus · Organismis on vedelikku 50 70% kehamassist · Inimene kaotab vedelikku uriiniga higistamisega kopsude kaudu naha kaudu · Keskmiselt vajab mees 2800ml ja naine 2000ml vedelikku päevas · Keskmise intensiivsusega lihastööl kaotame 0,5 1,0 liitrit tunnis, intensiivsel koormusel ligi 3 l. Organismis vedelikku ca 60% · Elu on võimalik ilma hapniku ja valguseta, kuid mitte ilma veeta · Vedelikul ja soolasisaldusel tihe seos · Veesisaldus on erinev eri vanuses ja sooliselt Vastsündinu 0.75 l/kg Poiss 0,64, tüdruk 0,53 l/kg Mees 0,53, naine 0,46 l/kg Kehavedelik jaotub · 1. Intravasaalne ruum Vereplasma, vastab 5% kehakaalust · 2. Interstitsiaalne ruum Rakuvaheruum, vastab 15% kehakaalust · 3. intertsellulaarne ruum Raku siseruum, vastab 40% kehakaalust Kehavedeliku tähtsus · Makromolekulide koostisosa · Madalmolekulaarsete ainete lahustamiseks
On proteolüütilised ja põhjustavad soolatud produktide riknemist. Äarmusliku halofiilid on Ectothiorhodospira halophila, Halobacterium, Halococcus, Natronobacterium, Natronococcus, Salinibacter. Halofiilsetel bakteritel on sageli raku sees kõrge KCl sisaldus. See stabiliseerib neil ribosoome ja on osmoprotektoriks. Rakupinnaga seotud valgud vajavad aga stabiilsuseks kõrget NaCl sisaldust. Madalal soolasisaldusel nende valgulised kestad lagunevad. Osmoprotektorid Kui keskkonnas osmootne rõhk tõuseb, siis peab mikroob tõstma ka rakusisest osmootset rõhku. Muidu ta lihtsalt kuivaks ära. Rakku hakatakse transportima või rakus de novo sünteesima osmoprotektoreid. Osmoprotektorid on vees väga hästi lahustuvad väikese molekuliga ained (enamasti orgaanilised), mis tsütoplasmas lahustudes tõstavad kiiresti rakusisest osmootset rõhku Levinud osmoportektorid
Disahhariidide kontsentratsioon ei tõuse siiski rakus väga kõrgele. KCl kui tüüpiline osmoprotektor halofiilidel - Paljudel halofiilidel (näiteks halofiilsed arhed, aga ka näiteks eubakter Salinibacter ruber) on osmoprotektoriks KCl ja seetõttu peavad nende ensüümid hästi taluma kõrget soolasisaldust. Raku sees on ca 5M KCl sisaldus. Selliste mikroobide rakusisesed valgud on happelised, et mitte soolaga välja sadeneda ja sellega soolaga kohanenud. Madalal soolasisaldusel pole töövõimelised. Kuivuse toimel tekivad kaheahelalised katked DNAs ehk DNA laguneb tükkideks. Kuivuse eest kaitsemiseks ümbritsevad rakud end kapsliga. Osmootse rõhu tõstmist saab kasutada hoidiste tegemisel: soolamine, suhkruga hoidised. Tekitab suurema osmootse rõhu toiduainetes, mida on vaja säilitada. See pärsib mikroorganismide kasvu ehk toiduained ei rikne nii kiiresti. 18. Kiirguste mõju mikroobidele. Kuidas mõjub elusrakkudele UV kiirgus
annaabi.ee 
