Põhjenda, miks. Kopsud, õhuhapnik, lõpused, maismaatigu._______________________________________ __________________________________________________________________________ hõljuvad ainuraksed, väikesed vähikesed, filtreerivad vett, lõuad.______________________ __________________________________________________________________________ 5. Milline väide on tõene (T), milline väär(V)? Paranda vale väide, eitust ära kasuta. Läänemeres elavad rannakarp ja südakarp on suuremad kui soolasemas vees kasvavad isendid. __________________________________________________________________________ Peajalgsetel on jala asemel kombitsad.___________________________________________ __________________________________________________________________________ Karpidel ulatub pea karbipoolmete vahelt välja.____________________________________ __________________________________________________________________________ 6. Võrdle seatigu ja järvekarpi.
on Päikese kõrgusnurk suurem ning pilvi pole. Enamus ookeaniveest on 0-5 kraadi ookean on sügav, selle põhjas on kõikjal külm ekvaatori ümbruses on vee pinnakiht 27-29 kraadi suurtel laiustel veekogud jäätuvad Vee soojusmahtuvus on suur nii soojenemine kui jahtumine võtab aega Polaaralad on aastaringselt jääs (suvel jääkate õheneb). Jäätumisel eraldub soojus. Räime kõht on sile ja kilu oma kare. Räim ja heeringas on sugulased (kui räim oleks soolasemas vees siis oleksid nad ka suuremad, magedas veed jäävad kalad pisikeseks, soolases aga kasvavad). Elustik on rikkam: hapnikurikkas vees soolsuse vahemikus 35-40 promilli toitainerikkas vees (taimed) - pindmises kihis kus on valgust Vee liikumine võib vee omadusi muuta. Ookeani vesi ei seisa paigal. Vesi lainetab - tuul lükkab veeosakesed laines ringlevalt liikuma Vesi liigub hoovustes ehk ookeanijõgedes - püsivalt ühes suunas puhuvate tuulte tõttu
Kuigi voolukiiruse langemisel on deltade akumuleerumisel mängida suurim roll on settimine deltas kontrollitud kolme faktoriga: (1) mehhaaniline settimine - voolukiirus/voolamise turbulentsus langeb ja hakkavad settima ka kõige väiksemad osakesed (2)elektrolüütiline koagulatsioon - magedas st madala ioonkontsentratsiooniga vees on saviosakeste ja ka kolloidide ümber oaks elektriline kaksik-kiht, mis ei lase neil osakestel üksteise külge kleepuda, kuid juba vähegi soolasemas vees surutakse see kaksik-kiht kokku ja saviosakesed/kolloidid kleepuvad üksteise külge moodustades suuremaid ja seega ka kiiremini settivaid osakesi nn koagulaate/flookuleid. Elektrolüütiline koagulatsioon teeb võimalikuks muidu praktiliselt mittesettivate saviliblede väljalangemise suspensioonist. (3)orgaaniline - soodi ja järve/soo setted - delta pinnal moodustuvad paljudel juhtudel soised seisva vee järvikud, mangroovisood jn)
liigid, suutmata seal normaalselt sigida. Nii tungivad vereva meritähe täiskasvanud isendid Läänemere lääneossa kuni 8 soolsusega aladeni. Kuid nähtavasti pole liik vee sellise tugeva magenemise puhul võimeline sigima ja tema populatsioon püsib Läänemere lääneosas seetõttu, et põhjalaskumiseks valmis vastsed kanduvad siia Taani väinadest, kus vee soolsus on kõrgem. Ainus Vahemerest Musta merre tunginud meritäht elab aga üksnes selle kõige soolasemas edelanurgas Bosporuse väina ligidal ega ole suutnud mere ülejäänud osi asustada. Meritähtede soolalembesus on seotud sellega, et nad kuuluvad oikiloosmoosete loomade hulka, see on loomade hulk, kes ei ole suutelised reguleerima üldist soolade konsentratsioni ega osmootset rõhku kehaõõnt täitvates vedelikkudes. Seepärast sõltub soolade konsentratsioon meritähe kõiki kudesid ja siseelundeid
Nad korjavad enda pessa seemnetagavara. Kui mõni sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima. Sipelgad söövad nii seemneid, kui ka pesaniiskuses tärkavaid noori idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Soolavähikesed Soolavähikesed elavad soolajärvedes, merelahtedes ja soolase veega lompides kõikjal maailmas. Nad peavad vastu ka mereveest viis korda soolasemas vees. Kuivaperioodil vesi aurustub ning vähikesed hukkuvad, kuid nendest jäävad alles munad. Osa munadest on põuakindlad ning peavad kuumale vastu. Nad säilitavad elujõu kümneteks aastateks. 48 tunni jooksul põrast vihma kooruvad soolavähikeste munadest vastsed. Nad toituvad vees leiduvast orgaanilisest ainest ning vahetavad kasvades kesta nagu kõik vähilised. Arenevad vähikesed kestuvad ning neile kasvab juurde uusi jalapaare. Elutsükli pikkus oleneb vee
Nad korjavad enda pessa seemnetagavara. Kui mõni sipelgas avastab rikkalikult seemneid, tähistab ta tagasitee pessa erilise tagakehanõrega. Selle järgi ruttavad tema kaaslased saaki pessa tassima. Sipelgad söövad nii seemneid, kui ka pesaniiskuses tärkavaid noori idandeid. Seemneid laiali tassides aitavad nad kaasa taimede levikule. Soolavähikesed Soolavähikesed elavad soolajärvedes, merelahtedes ja soolase veega lompides kõikjal maailmas. Nad peavad vastu ka mereveest viis korda soolasemas vees. Kuivaperioodil vesi aurustub ning vähikesed hukkuvad, kuid nendest jäävad alles munad. Osa munadest on põuakindlad ning peavad kuumale vastu. Nad säilitavad elujõu kümneteks aastateks. 48 tunni jooksul põrast vihma kooruvad soolavähikeste munadest vastsed. Nad toituvad vees leiduvast orgaanilisest ainest ning vahetavad kasvades kesta nagu kõik vähilised. Arenevad vähikesed kestuvad ning neile kasvab juurde uusi jalapaare.
See on tugevasti suurem, kui mõnes magevee kogus, aga paljuski madalam kui maailmameres. Säärane veekogu , mida mäletatavasti nimetati riimveekoguks, on elamiskõlbmatu enamikule magevee ja ookeani elustikule. Näiteks kümnetest Eesti magevete teoliikidest on Läänemeres levinumaid ainult 2. Ligi 200-st Atlandi ookeani põhjaosa karbiliigist leidub Läänemeres vaid kümmekond. Erinevates läänemere osades on ookeani ja magevee elustiku liikide vahekord erinev. Soolasemas lääneosas on tublisti rohkem ookeanist pärit liike ja vähem magevetest pärit like. Magedamas idaosas, kuhu kuuluvad ka Eesti rannaveed, on olukord vastupidine. Näiteks puudub meie vetes täielikud tüüpilised ookeaniloomad meritäht ja krabid. Läänemere lääneosas neid leidub. Sel omakorda ei suud toime tulla magevetest pärit haug ja ahven, keda meie rannavetes elab üsna rohkesti.kujukas on ookeanist pärit kalaliikide võrdlus. 120-st Atlandi ookeani põhjaosa kalaliikidest
kui bentaalis, sest seal esineb rohkem 1,035 g/cm3. Iga 100 at rõhk lisab primaarseid produtsente. Troopikas veetihedusele 0,4%, 10 km sügavusel pikemad kui jahedates vetes, sageli 6-7 seega tihedus rõhu tõttu suurem 1,049 astet. Mida rohkem astmeid, seda suurem korda tavalisest. Seega, ujuvus väheneb hulk liike saab osa lähteenergiast! soojemas vees, suureneb soolasemas ja Troopikas zoopalnktoni isendid 5-10 korda sügavamas. väiksemad kui jahedamates vetes. Vetikatel varuaineks rasv või õli raske · ENAMIK PRODUTSENTE VEES tärklise asemel, gaasivakuoolid rohe- ja ON MIKROSKOOPILISED. sinivetikatel, õhupõied adrul. Soojal ajal parasvöötmes keha eripind · Biomassi juurdekasv ajaühikus e
annaabi.ee 
