Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soolasemaid" - 5 õppematerjali

Kariibi meri
11
pptx

Kariibi meri

korallriffidele ehk 52000 km².  Kohalikud saavad raha teenida kui turistid käivad seal sukeldumas. Majandus  Kariibi meri on üks suurimaid nafta tootmise piirkondi, seal toodetakse umbes 170 miljonit tonni aastas.  Samuti tegeletakse kalapüügiga ning nad püüavad pool miljonit kala aastas.  Aastas käib Kariibi mere piirkonnas 12 miljonit turisti. Erinevus  Kariibi meri on üks suuremaid ja soolasemaid meresid (36‰).  Seal on soojem veetemperatuur.  Seda on enim kasutatud filmide tegemisel.  Maailma ilusamad rannad asuvad just seal. Keskkonnaprobleem id  Meri hapestub ning korallid hävivad.  Mere tase tõuseb, on järjest kuumem temperatuur ning on üha rohkem orkaane.  Palju maavärinaid (nt Haiti). Kasutatud materjalid  http://www.cep.unep.org/environmental -topics  http://www.annaabi.ee/kariibi-meri-

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
Hüdrosfäär
12
rtf

Hüdrosfäär

.................................................................. ( Vee soolsust mõõdetakse promillides) 10. Mida tähendab 1 promill? ................................................................................................. (Ta näitab grammides lahustunud aine hulka õhe liitris vees ) 11. Mis on Maailmamere keskmine soolsus ? .................................................................................................. (Keskmine soolsus on 35 promilli ) 12. Nimeta kõige soolasemaid meresid ......................................................... (Pärsia laht ja Punane meri 40 prommilli) 13. Lõpeta lause Mida kõrgem on vee soolsus ja temperatuur, seda ........................................................................................... (Seda vähem on seal lahustunud gaase ) 14. Miks mere pind pidevalt lainetab ? ......................................................................................................

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Järvede toitelisus-järvevee segunemine ja järvenõgude areng
6
doc

Järvede toitelisus, järvevee segunemine ja järvenõgude areng

produktiivsed, vesi rohekaskollane. 4) Hüpertroofsed ehk liigtoitelised järved-toitainete üleküllus,neid ähvardab kinnikasvamine,talvel hapnikupuudus,suvel veeõitseng,vetikate üleküllus,liigiline koosseis vaestunud,üksikute liikide massiline esinemine. Sõltuvalt klimaatilistest tingimustest on seotud ka järvede vee soolsus, näiteks mida rohkem lõuna poole me läheme seda soolasemad on järveveed, näiteks Surnumeri, mis on maailmas üks kõige soolasemaid järvi üldse, see asub Lähis-Idas ja sinna suubub 29 jõge ja oja kuid välja ei voola sealt midagi, tegemist on umbjärvega, suurim jõgi, mis toob vett sinna järve on Jordani jõgi. Maa-ala pikaajalises veebilansis sademete suhe on võrdne sealt aurunud veehulga ja äravooluga. Lühiajaliselt mõjutavad aga veel pinnavee imbumine põhjavette, põhjavee juurdevool, 4

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
Jäävöönd
7
doc

Jäävöönd

Seal võib nautida kaunist vaadet hallide kaljude vahelt sinistele järvedele. Mõned järved on nüüdseks juba reostunud, aga ollakse kindlad, et nelja kilomeetri paksuse Antarktise jääkilbi all lasuvad siiski järved. Siis kui temperatuur tõuseb plusskraadideni, hakkab vesi sulama. Sulavesi tekitab voolava vee kraavid. Maismaanõgusid varustavad veega just need sulaveed. Suviti vabanevad järved jääkattest mõneks nädalaks või paariks kuuks. Seal on magedamaid ja soolasemaid järvi, mis on isegi soolasemad kui Surnumeri. On jääkattega järvi ja ka mittekülmuvaid järvi. Enamus järvi on kristallselged, väiksema fütoplanktoni toodanguga. KLIIMA. Jäävöönd on poolusi ümbritsev ala,kus maapind on kogu aasta jooksul kaetud lume ja jääga.Sademeid on suhteliselt vähe ja on miinuskraadid põhimõtteliselt aastaringselt. Tugevaimaiks tuulteks on mõõdetud 90 m/s. Kõige madalamaks temperatuuriks ajaloos on mõõdetud ­ 89,2 0C

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks
26
docx

Hüdrobioloogia 2015 Mahukas kokkuvõte eksamiks

3. Soe parasvööde, Subtroopika " flooraga,millele on iseloomulik " (3 a/r ) tõusu-mõõna puudumine. 4. Troopika e. palavvööde (4 a/r) · 5. Soe parasvööde, subtroopika · Subtroopika e soe parasvööde. lõunapoolkeral (5 a/r) Hästi liigirikas, eriti Vahemeri (üks 6. Külm parasvööde, subantarktika (5 a/r) soolasemaid- 36-39 promilli, tugev lõunapoolkeral auramine). Vahemeres umbes 1000 7. Polaarvööde Antarktika liiki vetikaid. Hästi läbipaistev vesi, · Isoterm ­ paljude aastate keskmine liigirikas. Õistaimi on ka suhteliselt veetemperatuur igas kuus. palju. Zostera (z-le kriips juurde) · eurotermsed liigid ­ laia (ka Läänemeres), Posidonia

Bioloogia → Hüdrobioloogia
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun