tasakaalustatud areng. Looduskaitseseaduses eristatakse kolme tüüpi kaitsealasid: rahvuspargid, looduskaitsealad ja maastikukaitsealad. Seisuga 1. Jaanuar 2010 oli Eestis kokku 3543 kaitstavat loodusobjekti. Eesti looduses on palju väärtuslikku - maismaast on kaitse all 18% ja vetest 30% Karula Rahvuspark Karula rahvuspark on Lõuna Eesti esindusala, mille eripära kannavad kaunid metsamütsiga mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja soolapid nende vahel. Rahvuspargid Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on Põhja-Eesti looduse esindusala, mida ilmestavad maalilised merelahed,rändkivirikas rannik ning langevad kaunid joad. Lahemaa on Eesti suurim rahvuspark Matsalu Rahvuspark Matsalu rahvuspark on lääne- Eesti looduse esindusala, kus Kasari delta hiigelroostik, Kasari luhad, Matsalu laht ja rannaniidud segunevad loodusimeks, mida kutsutakse matsalu linnuriigiks
Sooma rahvuspark on Vahe- Eesti esindusala, mida ilmestavad soode vahel looklevad kaunid jõed. Nende veetulv põhjustab igal kevadel uputuse, mida kohapeal kutsutakse viiendaks aastaajaks. Karula rahvuspark Karula rahvuspark on Lõuna – Eesti esindusala, mille eripära kannavad kaunid metsamütsiga mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja soolapid nende vahel. Kaitstavad looduse üksikobjektid Paljud tähelepanuväärsed loodusobjektid asuvad väljaspool kaitsealasid. Neil võib olla oluline teaduslik, esteetiline või ajaloolis-kultuuriline väärtus. Selliseid loodusobjekte kaitstakse looduse üksikobjektidena. Kaitstava looduse üksikobjekti ümber kehtestatakse 50 meetri laiune piiranguvöönd. Selle vöödi ulatust võib vajadusel vähendada. 1.jaanuar 2010 seisuga oli Eestis 1203 kaitsealust üksikobjekti, kuid
See ahel märgib mannerjää taanduva serva peatust Elva liiviku ümbruses. Keskse kõrgema osa äärealadel on sulglohk ning sügavaid orvandeid. Vapramäel on kolm kõrgemat tippu. Väike metsalagendik koos sügava sulglohuga (termokast) asub mäe lael. Punktist avaneb väike piiratud vaade lagedale jõele ja üle jõe asuvatele metsastele küngastele. Punkti tekst on õpetlik, aga võibolla liiga pikk et hoida näiteks laste tähelepanu. 6. Soolapid. Kohates ootamatult kuiva pinnasega mõhnade ja vallseljakute vahele jäävas suletud lohus soolappe, on üllatus suur. Lohu põhjas oleks tegu justkui väikese madalsooga, kus esineb rohkesti turbasammalt ja teisi samblaid. Siia lohku koguneb kevadine lumesulavesi, mille tulemusena on tekkinud nii omapärane ja ootamatu kooslus turbasambla ja kattekolla padjanditega. Soolapid on punktist näha. Tekst on lihtne ja selgitav. 7
mille eripära kannavad kaunid metsamütsiga enamiku Lõuna-Eestile iseloomulikest elupaikadest. esteetiline või ajaloolis-kultuuriline väärtus. Selliseid Raplamaal Kehtna vallas ning Jaani- ja Linajärv mäekuplid ning pisikesed järvesilmad ja Muuhulgas peidab Karula metsalaam põlismetsa, loodusobjekte kaitstakse looduse üksikobjektidena. Tartumaal Konguta vallas. soolapid nende vahel. mille vanus küünib 150 aastani. Üksikobjektide kaitsmisele pöörati rohkesti Kaitsealuste üksikobjektide hulgas on ka koopaid, Karula künkad, mis jäävad kõrguse poolest alla Karula on tänini üks neist vähestest paikadest tähelepanu klassikalise looduskaitse algaastatel
annaabi.ee 
