Üheks kuulsaimaks rahumeelseks võitluse vormiks, mida Gandhi kasutas, saigi boikoteerimine. Mahatma Gandhi tuli välja soolamarsi ideega. 1930. aastal 12.märtsist kuni 6.aprillini kõndis ta ligi 400 kilomeetrit Araabia mere äärde soola järele, et ise soola valmistada ja sealjuures protsestida brittide seatud soolamaksu vastu. Mahatma Gandhi uskus, et hindudel on õigus oma soolale ja brittide poolt kehtestatud soolamonopol on ebaõiglane. Ilmselgelt ta seda oligi aga britid ei hoolinud laostunud hindudest. Paljud India elanikud ühinesid temaga sellel retkel. Sealjuures kutsus ta indialasi üles brittide agressioonile mitte vägivallaga vastama. Selle liikumise edu tähistasid mõned inglaste poolsed järeleandmised. Organiseeriti boikotte ka riisile ja erinevatele inglise kapupadele. Mahatma Gandhi kutsus üles inglispärasest riietusest loobuma ja rahva põletama inglaste poolt valmistatud
Huvitava arengu võttis käibemaks 13.-14.sajandil Firenze ja Veneetsia linnriikides. Kui neid linnriikeriike võib vaadelda kui algupärast kodanikuvalitsemist, siis maksusüsteemi kohta midagi positiivset on raske öelda. Selle aja maksukorraldus oli äärmiselt segane, sest maksusid ja lõivusid oli palju. Lisaks sai linn tulu kinnisvarast, poliitilisse ebasoosingusse sattunud isikute vara omastamist, linna monopolidest (nt. soolamonopol), linna rajatiste kasutamise eest võetavatest tasudest. Populaarsed olid ka tehingud linna laenudega, mille abil linn sai endale täiendavaid vahendeid. Käibemaks oli kumuleeruv ning maksumäär oli toidukaupade puhul 1,5 % kasumile vastavast käibest. Muud ettevõtjad olid koormatud 2,5 % käibemaksuga. Maksuvabastusi väidetavalt polnud. Lisaks märgitakse seda, et ka muidu ühiskonnas tõrjutud ja paariastaatuses isikud pidi tasuma makse, sh. käibemaksu. Sellisteks ametiteks peeti
1930. aastad olid Indias rahutud, mil erinevad ringkonnad võitlesid maa vabaduse eest. Ajalukku on läinud Mahatma Gandhi poolt organiseeritud nn. "soolamarss" (385 kilomeetrine retk mere äärde, et ise mereveest soola valmistada). See oli protest riikliku soolamonopoli vastu. Organiseeriti boikotte inglise kaupadele, loobuti tööst kohalikes omavalitsustes jne. Inglise võimudes tekitas see ärevust. Rahvuskongressi juhid arreteeriti, kohati võeti kasutusele ka relvad. Nii jäi riiklik soolamonopol endiselt kehtima. Samm edasi India vabadusvõitluse ajaloos olid 1930-1932 aastal toimunud ümarlaua konverentsid Londonis. Inglise valitsus avaldas 1931. a. lõpul Valge Raamatu, kus olid esitatud Inglismaa seisukohad uue valitsemisreformi läbiviimiseks Indias. Inglismaa pädevusse pidid jääma välis-, kaitse- ja rahandusküsimused. Provintsid pidid saama suure sisemise autonoomia. 1932. a. valmis lõplikult valitsemisreformi projekt. 1937. a. anti India
annaabi.ee 
