Keskmisest väiksemad bakterid: - mükoplasma ilma kestata, hästi pisikesed, valgusmikroskoobis näha pole. Puudub püsiv rakukuju. Väikese genoomiga geneetilist infot vähe. Nanobakterid - tavalise valgusmikroskoobiga ei näe - geoloogid avastasid elektronmikroskoobiga Arhed - ainult arhed on võimalised looduses bioloogiliselt metaani moodustama - metaan CH4 - halofiil soolalembeline - arhede seas hästi palju liike kes saavad elada ülisoolases keskkonnas Bakterite kujurühmad - ventriculum magu - pylor magu - helico heliks, keeris - helicobacter pylori tekitab mao- ja kaksteistsõrmiksoolehhaavandeid - spina oga Müskobakterid (võib küsida eksamis) - myxa lima - müksobakteri viljakeha puhkeseisundis olev koloonia Mükoplasmad - ei ole rakukesta ja kindlat kuju
Turba tootmiseks. Lääne-Eesti. Lammimullad (A): gleistunud, glei-, turvastunud(Gr1; Ag, AG) - Jägede tulvaveega üleujutatavad mullad. Peamiselt jõgede kesk- ja alamjooksul. 0,8% har. maast. Kasari ja Pärnu jõgikonnas ja Emajõe vesikonnas. Üleujutus took aasa erin. suur. osakesi. Metsi vähe. Ei sobi metsa kasvatamiseks. Lammirohumaade väetamine keelatud. Rannikumullad(Ar): sooldunud glei, glei(Ar, ArG, Gr) alla 1% maafondist. Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Neeldunud Na. Soolalembeline taimkate. Ei teki huumust. Maapinna kerdkides arenevad edasi normaalseteks muldadeks. Jagunevad veereziimi järgi. Erosiooniala mullad: erodeeritud, pealeuhtemullad Üldreeglina alla 3 kraadiga kaldel veega ärakannet ei toimu. Erosiooni ulatus sõltub taimkattest. Hu vaesemad, kuid alustest rohkem küllastunud. Väliselt näha alumiste kihtide värvid. Üle 10 krasdise kaldega nõlvad jätta metsade alla. Ek1...4 kihisemine pinnalt. Eo1...4 kihisemine C-st. E(all)I1...4 happelised
Ei sobi metsa kasvatamiseks (üleujutamisel liigvesi), lammirohumaade väetamine keelatud (eutrofeerumisoht) toitained kantakse vette. Nende muldade viljakus on aegade algusest saadik inimesi jõe äärde meelitanud (Niilusel põllud jõeäärsed). Sooldunud rannikumullad Ar. Rannaalal. Nende äratundmise põhiline tunnus mere ääres, sooldunud rannikumuldade korral suur neeldunud Na hulk. Soolalembeline taimkate. Sooldunud rannikumullad on enamasti kohtades, kus mereveetase on kõrgem ja ulatub mullaprofiili , kõrge veetaseme korral võib olla isegi üleujutatud osaliselt (kuivades soolakristallid mulla pinnal). Rannikamuldi alla 1% maafondist Lääne-Eesti ja saarte lausrannad. Enamasti rannarohumaad, rannakarjamaad. Inimtegevuse lakkamisel hakkab pilliroostuma, kivisemate-klibusemate muldade puhul ei loeta päris rannikumuldadeks, vaid klibumuldadeks. Rannakarjamaal karjatatakse
annaabi.ee 
