Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soolaladu" - 6 õppematerjali

Kunstiliigid ja skulptuur
1
txt

Kunstiliigid ja skulptuur

Bernt Notke Surma tants 15saj. lpp. Hermen Robe peaaltar-kappaltar- sees skulptuursete kujutistega, vlistiibdel pildiline osa. B.Notkel on Eestis veel teine vrtuslik t-phavaimu kiriku tiibaltar(skulptuuriline). Eesti arhitektuuri muuseum: Asub endises Rotermanni soolalaos.(Ahtri tn 2). Vlvitud paekivist keldritega, asub sadama piirkonnas.Arhitektuurimuuseumisse kogutakse ja eksponeeritakse:projektid,maketid,fotod,raamatud. Muuseum moodustati 1.jaan 1991. 22. Mai, 1996 anti Rotermanni soolaladu E.arhi.muuseumile. Nituste programm algas 1991 raamatukogudes, koolides jne. Rotermanni soolaladu: monumentaalne paekivi ehitis, projekteeritud balti-saksa inseneri poolt (Ernst Boustedt) 1908. Christian Bartheld Rotermann(1840-1912) oli Tallinnas ks mjukamaid kaupmehi. Soolaladu renoveeriti 1995-96 arhitekt lo Peili poolt, interjri disain-Taro Mhar. Eesti Rahva Muuseumid- Muuseum Viimistus(phja rannikul) Manitski. Prnu moodsa kunsti muuseu(Mark Soosaar). Ants Laikmaa majamuuseum Taeblas

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
16 allalaadimist
Muuseumimapp kolmest Tallinna muuseumist
6
doc

Muuseumimapp kolmest Tallinna muuseumist

Teisel puhul näitab see jälle mõnda kingitust ning kellegi meeles pidamist. Sõrmus on tehtud rutates, kuid ta on endiselt olemas. Eesti arhitektuurimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1. jaanuaril 1991. aastal dokumenteerimaks, säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval. Hoone avati publikule 7. juunil 1996. Rotermanni soolaladu on Tallinna nn Rotermanni kvartali suurejoonelisemaid paeehitisi, mis valmis 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi. 2004. aastal külastati Arhitektuurmuuseumi näitusi 22 276 korral Kusjuures Arhitektuurimuuseumi näitused olid publikurohkemad kui Rotermanni soolalao kaasaegse kunsti näitused, mis räägib inimeste kasvavast huvist arhitektuuri vastu ja teisalt ka mõnetisest võõrandumisest kaasaegsest kunstist.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
14 allalaadimist
A M Lutheri vabrik
4
docx

A.M Lutheri vabrik

1939. aastal, mõned kuud enne Teise maailmasõja puhkemist, esitles Mehhaanilise Puutööstuse Aktsiaselts A. M. Luther firma toodangut Tallinna börsisaalis oma viimasel ülevaatenäitusel. 65 aastat hiljem avanes taas võimalus saada ülevaade firma tegevusest vineeri ja mööblitoodete arendamises. Seekord oli tegemist ajaloolise vaatenurgaga firma mööblitoodangule. Sümboolse tähenduse andis näituse toimumiskohale asjaolu, et Rotermanni soolaladu asub omaaegses Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877. aastal alguse sai. Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast alates. Firma poolt vahendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastate

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
Algustähe ortograafia
68
docx

Algustähe ortograafia

Suur täht on ainult lause algul. Õige on kirjutada eesti keel (väiketähega). Õige on kirjutada Siberi eesti külad. Sõna eesti on siin väikese algustähega (eestlaste külad). Kokteilinimed Cosmopolitan, Margarita ja Mojito on suure tähega ja jutumärkideta. Õige on kirjutada Muhu sussid. Kirjutage aasta kolleeg (väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada Tsirgu küla päev (lahku, teine ja kolmas sõna väikese tähega). Kirjutage Rotermanni soolaladu. Õige on kirjutada Eesti põhjarannik ja Hispaania lõunarannik. Õige on kirjutada Eesti kapsas (Eesti kui päritolumaa on suure algustähega). Õige on kirjutada SMS-laenu andja. Õige on kirjutada Euroopa teadlaste öö. Õige on kirjutada eakate päev (väikeste algustähtedega). Spordiala on Tai poks. Sõna pühvliaasta ja teised looma-aastad on väikese algustähega. Õige on kirjutada X rahvajooks. Õige on kirjutada Hiina päevad (restoranis).

Eesti keel → Eesti keel
15 allalaadimist
Suur-väike algustäht
35
docx

Suur-väike algustäht

Suur täht on ainult lause algul. Õige on kirjutada eesti keel (väiketähega). Õige on kirjutada Siberi eesti külad. Sõna eesti on siin väikese algustähega (eestlaste külad). Kokteilinimed Cosmopolitan, Margarita ja Mojito on suure tähega ja jutumärkideta. Õige on kirjutada Muhu sussid. Õige on kirjutada aasta kolleeg (väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada Tsirgu küla päev (lahku, teine ja kolmas sõna väikese tähega). Kirjutage Rotermanni soolaladu. Õige on kirjutada Eesti põhjarannik ja Hispaania lõunarannik. Õige on kirjutada Eesti kapsas (Eesti kui päritolumaa on suure algustähega). Õige on kirjutada SMS-laenu andja. Õige on kirjutada Euroopa teadlaste öö. Õige on kirjutada eakate päev (väikeste algustähtedega). Õige on kirjutada Tai poks. Sõna pühvliaasta ja teised looma-aastad on väikese algustähega. Õige on kirjutada X rahvajooks. Õige on kirjutada Hiina päevad (restoranis).

Eesti keel → Eesti keel
32 allalaadimist
Raamatukogunduse lõpueksam
30
doc

Raamatukogunduse lõpueksam

mis ei ole rahva, kooli ega ülikooliraamatukogu ja mis ei kuulu rahvusraamatukogu võrku - muu raamatukogu ­ ei kuulu eelnimetatud erialaraamatukogude hulka, nt vabatahtliku organisatsiooni, muuseumi raamatukogu. Lastekirjanduse keskus, EKM Arhiivraamatukogu, Hoiuraamatukogu, "Vanemuise" teatri, muuseumide raamatukogud (Meremuuseum, Rotermanni soolaladu), linnade muuseumide raamatukogud, saatkondade raamatukogud. Raamatukogunduse ajalugu Eesti raamatukogunduse, bibliograafia ja raamatu ajaloo üldareng. Esimesed raamatukogud Mõõgavendade Ordul, toomkoolid, Niguliste kirik. Kloostriraamatukogud ­ Rakvere klooster > Olevistelr. Pirita kloostris. Eestis esimene raamatukogu Oleviste kiriku juures 1552. 1684 Forseliuse seminar 1630 ­ Tartus, 1631 Tallinnas gümnaasium

Majandus → Raamatukogundus ja...
118 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun