päikeseenergia toimel ja päikeseenergia) on Seejärel soola ladestus väga odavad, siis on kogutakse, vajadusel meresoola tootmiskulud sõelutakse, suhteliselt madalad peenestatakse ja Puhtuseaste sõltub pakendatakse ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest Saadakse enamasti Jämesoola tootmine on maaaluste suhteliselt odav eriti soolalademete odava tööjõu puhul kaevandamisel Tootmisel ei puhastata, Vajadusel seda tehakse vaid peenestatakse, mehaaniliselt sõelutakse ja pakendatakse Kuna sool on vees hästilahutuv, saab seda maaalustest soolalademetest "kaevandada" ka puhta vee abil Soolalahus viiakse mööda torusid tehasesse Aurutamise teel eraldatakse enamus veest Täiendavate kuivatamiste tulemusel saadakse kuivatatud sool
keerukus, energiamahukus ja seadmete kõrge hind. CO2 ladestamine maa all CO2 ladestamine maaalustesse õõnsutesse on efektiivne lähedalasuvate gaasi- ning naftamaardlate või sügaval paiknevate isoleeritud soolalademete esinemisel. Samas CO2 eraldamine ja transport on ise energiamahukad ja füüsikalises mõttes efektiivsus küsitav Tuumaenergeetika 1934 avastas Enrico Fermi, et kui uraani neutronitega pommitada, siis uraani aatomid lõhustuvad ning lõhustumise käigus vabaneb energia.
niisuguse gaasi allikaid, kus esineb ka õhust kondenseeruvaid süsivesinikke, ja mis on otseselt seotud naftaga pole veel Eestis kindlaks tehtud. Sellepärast oletame, et Eesti maagaasi allikate primaarne toiteala ei asu mitte Põhja-Eestis, vaid kusagil kaugemal lõunas. On vaid üks võnkumatu reegel olemas nafta puhul: nafta kogub ja moodustab niisuguses kohas lademeid, kus kihtide suhteline asend on kõige kõrgem. Suuremalt jaolt niisugused kõrgemale tõstetud alad on antiklinaalid ehk soolalademete kuplid. Kuid kunagi pole võimalik ette teada, kas otsitud ja leitud antiklinaalis ehk kuplis leidub naftat või mitte. Lahendust võib tuua ainult puurimine. Ning kuna sügavuses asuvad antiklinaalid enamalt jaolt silma ei paista, sest nad pole kooskõlas reljeefiga, siis on ka nende kindlaksmääramine raske ning sageli ainult puurimise abil võimalik. Vaatleme nüüd tektoonilisi tingimusi Eestis, eriti naftageoloogia seisukohalt. Üldiselt
Eestis aluskord ei paljandu. Lähim aluskorrakivimite paljand on Soome lahe idaosas asuval Suursaarel. Põhja-Eestis on aluskorra sügavus maapinnast pisut üle 100 meetri. Lõuna suunas see suureneb aeglaselt, ulatudes Võru all 600 meetrini, Ruhnu saare all isegi 800 meetrini. 30. Enamlevinud ioonid Eesti põhjavees HCO3- satub põhjavette tavaliselt karbonaatkivimite ning õhus ja mullas oleva CO2 lahustumise arvel. Cl- satub vette merevee kaudu, soolalademete lahustumise tagajärjel, sademetest ning kaasaegse merevee tungimisel magestunud põhajvette. SO4- satub vette väävlit sisaldavatest mineraalide lahstumisel/oksüdeerumisel- kipsist, anhüdriidist, püriidist jm. Vähesel määral sisaldab seda ka looduslik vesi. Ca- on levinuim element põhjavees, kuhu ta satub karbonaatsete kivimite lahustumisel ja magma- ning moondekivimite porsumisel. Mg- satub põhjavette peamiselt dolomiitide lahustumisel
Peensool ehk keedusool Tuntakse veel mitmeid lisanditega soolanimetusi (nt jodeeritud sool) Meresool Saadakse peamiselt merevee aurutamisel päikeseenergia toimel Seejärel soola ladestus kogutakse, vajadusel sõelutakse, peenestatakse ja pakendatakse Kuna tooraine ja energiaallikas (merevesi ja päikeseenergia) on väga odavad, siis on meresoola tootmiskulud suhteliselt madalad Puhtuseaste sõltub ümbritseva merevee koostisest ja puhtusest Jäme- ehk kivisool Saadakse enamasti maa-aluste soolalademete kaevandamisel Vajadusel peenestatakse, sõelutakse ja pakendatakse Jämesoola tootmine on suhteliselt odav eriti odava tööjõu puhul Tootmisel ei puhastata, seda tehakse vaid mehaaniliselt Peen- ehk keedusool Kuna sool on vees hästilahutuv, saab seda maa-alustest soolalademetest "kaevandada" ka puhta vee abil Soolalahus viiakse mööda torusid tehasesse Aurutamise teel eraldatakse enamus veest Täiendavate kuivatamiste tulemusel saadakse kuivatatud sool
annaabi.ee 
