Idast kaitseb Atacama kõrbet Atlandi ookeanilt lähtuva niiskuse eest Andide kõrgmäestik, kus kõik pilved end lume näol tühjendavad. Oli aeg, kus joogivett veeti rannikulinnadesse aurikutega ning ühe lahendusena magestati merevesi. Tänapäeval tuuakse suurem osa vajaminevast veest otse Andide nõlvadelt võimsate torujuhtmetega. Vaid üks, Loa jõgi läbib Andidest lähtudes Atacama kõrbest. Kõik teised Andidest algavad ojad kaovad Atacamat läbivas orus soolakutesse. Omapärane on see, et soolakutes leidub suurel hulgal Tsiili salpeetrit. Esmaasukad jõudsid siia juba 11 000 a tagasi. Atcamenose kultuuri kõrgaeg saabus 12. sajandil ning leidis oma lõpu inkade käe läbi 15. sajandi algul. Taimestik on Atacama kõrbes väga hõre. Selle piirkonna pärast oli 19. sajandil tekkinud palju konflikte Peruu, Boliivia ja Tsiili vahel, kuna seal leidus rohkesti vase maaki. Välja otsitud andmebaasist : http://et.wikipedia.org/wiki/Atacama"
aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. 4. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. Lössikõrb on kõrbetüüp, mis tekib enamasti eelmäestikes lössile ühtlasele peenele liivsavile. Lössikõrbed on tekkinud kunagistest lammisetetest. 5. Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad
On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Nino ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tsiili salapeetrit. Atacama on lössikõrb. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4. Taimestik ja loomastik Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid, sisalikud jpt.
Näiteks ei pruugi kümne aasta jooksul kordagi vihma sadada. Atacama kõrbes on tingitud see sellest, et Lõuna-Ameerika lääneküljest möödub külm Peruu hoovus ning tekitab sinna kõrgrõhuala. Atacama kõrb on üks kõige kuivem koht Maal. Mõningate andmete põhjal sajab seal mõndades kohtades ainult 1mm aastas, mõndades aga ei saja üldse. Seda läbib vaid Andidest alguse saav Loa jõgi, kuid ülejäänud Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse. Ka kahe mäestiku vahel (Andide ja Tsiili rannikumäestiku) asumine takistab niiskete õhumasside ligipääsu kõrbele. See põhjustab ka kõrbestumise. 3. Kõrbete tüübid Atacama kõrb on lössikõrb ning seal on palju sooldunud alasid. Asukoht kahe mäestiku vahel tähendab ka suurt lössi hulka. 4. Taimestik ja loomastik Päeval on õhutemperatuur väga kõrge ja seega on väga paljud loomad öise eluviisiga.
aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta. Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tsiili salpeetrit. Septembris ja oktoobris võib näha ,,Kõrbe Õitseaeg", mida põhjustab kliima nähtus ,,El Niño". See on üsna harv nähtus ja see on seotud niisketest õhumasside saabumisega Vaikselt ookeanilt. Sellel ajal on kõrbes lühiajalised vihmasajud. Surnud Atacama kõrb kattub looduslike värvidega. 4 Taimestik ja loomastik
On võimalik, et Atacama kõrbes ei ole olnud suuremat vihmasadu 1570. aastast 1971. aastani, see on üle 400 aasta.Kuivuse põhjuseks on Lõuna-Ameerika lääneküljest mööduv külm Peruu hoovus, mis tekitab kõrgrõhuala. Samuti takistab Atacama kõrbe asumine kahe mäestiku Andide ja Tsiili rannikumäestiku - vahel niiskete õhumasside ligipääsu. Ka El Niño ei too Atacamasse niiskust. Atacama kõrbe läbib vaid Andidest lähtuv Loa jõgi, kõik teised Andidest algavad ojad kaovad soolakutesse, milles leidub suurel hulgal Tsiili salpeetrit.Enamik loomi on öise eluviisiga, kuna päeval on õhutemperatuur liiga kõrge. Kõik loomad taluvad suurt kuumust, neil on kaitsevärvus, paljud suudavad pikalt ilma veeta olla. Tuntumad Atacama kõrbe loomad on nandu, eri liiki rebased, iguaanid ja sisalikud.Taimed suudavad pikalt ilma veeta olla, neil on pikad okkad auramise vähendamiseks ja suur soolataluvus. Paljud taimed õitsevad pärast lühikest vihmaperioodi kiiresti
annaabi.ee 
