Nüüdisaegsete maismaaliste maastike iseloomustuses on kõige olulisem rannavööndi osa rand. Laialdaselt levinud möllirand kujuneb madala rannikumere ääres, kus merelained hääbuvad ega lõhu kujunevat taimkatet. Möllirandu kohtab sagedamini Saaremaa kaguosas (Kuressaare lähistelt Kübassaareni), Väikese väina ääres jm. Nende alade pinnakate on enamasti liiv, mis sageli katab rähkset moreeni õhukese kihina. Möllirandadel, erineval kaugusel ja kõrgusel merest, on soolakulistel rannamuldadel välja kujunenud mitmed rannaniidu kooslused .Siin asub ka Eesti tähtsaid linnualasid . Tänapäeval inimesed neid alasid enamasti ei kasuta ning need on kinni kasvanud . Minevikus on seda rannatüüpi seevastu kõige enam kasutatud (peamiselt karjamaana). Sageli toimub ka laugete moreenrandade kamardumine. Neidki alasid on varem karjamaana kasutatud. Enamasti piirnevad kamardunud rannad moreentasandikega, kus levivad rähkmullad
põlde lubjata täisnormiga, on kasulikum anda olemasolev kogus väiksema normiga aga suuremale pinnale. Esimeses järjekorras tuleb lubiväetis anda mulla happesuse suhtes kõige tundlikumate kultuuride külvi alla. Muldade kipsimine Varem arvati ekslikult, et muldade kipsimine asendab lupjamist, kuna kips mõnikord suurendas liblikõieliste saaki (väävlivaestel muldadel). Tegelikult suurendab kips mullas aktiivset happesust. Kipsi kasutamine tuleb kõne alla stepis soolakulistel muldadel, kus mulla neelavas kompleksis on palju naatriumi ioone. Toiteelemendid mullas Lämmastik Ainus element, mida ei sisalda mulla mineraalosa. Lämmastikuvarude kandjaks on mulla orgaaniline aine. Mineraalsel kujul (omastatav) on 1-3% mulla üldlämmastikust. Liikuva lämmastiku allikad • Orgaanilise aine lagunemisel (ammonifikatsioonil) vabanevad ammooniumühendid – 1-2% üldvarudest (30-90 kg/ha).
mere mõju piirkonnast pisut kõrgemal kinnistuvad adruvallid põldmarajadega ja lämmastikulembeste mets-harakputke, erinevate maltsaliikide, kõrvenõgese, kähara karuohaka jmt. liikidega. Räha- ja kliburandade sallinses osas kasvab hajusalt laiuvat nadaheina, kaljukressi, rand-sõlmheina, randastrit, rand-õisluhta, randmaltsa jne. Liivarandade saliinses vöötmes leidub ogamaltsa, liiv-merisinepit, merihumurit, kõrgemal kujuneb välja luitetaimkate. Omapärane avataimkate kujuneb välja soolakulistel muldadel tasaste lahtede rannikuil eelkõige Lääne- Eesti mandriosas, Saaremaa ning Hiiumaa lõuna- ja kagupoolseil rannikuil ja madalatel laidudel. Madalates lohkudes, kus merevesi võib suvel ka täiesti ära aurata, on soolade kontsentratsioon muldades kõige kõrgem, eriti ülemises kihis, mis avaldab mõju taimkatte liigilisele koosseisule. Seal kasvavad madalad lihakad soolakutaimed (halofüüdid), nagu harilik soolarohi, rand-soodahein, hall soolmalts, rand-teeleht
annaabi.ee 
