töötama. Olulist osa mängivad selleski näidendis Koidula luuletused ning päevaprobleeme kajastavad kupleed. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise'' seltsis Koidula lavastuses tema algupärane komöödia ,,Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango''. "Säärase mulgi'' lähtealuseks võib pidada anekdootlikku lugu tegelikkusest.1861.a ,,Perno Postimehes'' avaldati sõnum Saaremaa mehest, kes puuduliku kirjaoskuse tõttu ajalehes avaldatud soolahindadest valesti aru sai ja hulga otri tangudeks laskis teha. Loodetud suure kasu asemel jäi ta linnas naerualuseks. Koidula on aga seda juhtumit kasutanud oma teose teljena. 1880. a algul Kroonlinnas kirjutatud ja samal suvel III üldlaulupeol Tallinnas lavastamiseks mõeldud Koidula neljandal näidendil ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai'' oli küll tsensori luba, kuid ilmselt laulupeo korraldustoimkonna tahtel see siiski lavale ei jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946
kolis ,,Vanemuine’’ aga uude majja, kus oli suurem saal. Lydia Koidula otsustas siis tähistada seltsi viiendat aastapäeva teatrietendusega. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise’’ seltsis Koidula lavastuses tema algupärane komöödia ,,Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango’’. “Säärase mulgi’’ lähtealuseks võib pidada anekdootlikku lugu tegelikkusest.1861.a ,,Perno Postimehes’’ avaldati sõnum Saaremaa mehest, kes puuduliku kirjaoskuse tõttu ajalehes avaldatud soolahindadest valesti aru sai ja hulga otri tangudeks laskis teha. Loodetud suure kasu asemel jäi ta linnas naerualuseks. Koidula on aga seda juhtumit kasutanud oma teose teljena. 1880. a algul Kroonlinnas kirjutatud ja samal suvel III üldlaulupeol Tallinnas lavastamiseks mõeldud Koidula neljandal näidendil ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai’’ oli küll tsensori luba, kuid ilmselt laulupeo korraldustoimkonna tahtel see siiski lavale ei jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946
isamaa heaks töötama. Olulist osa mängivad selleski näidendis Koidula luuletused ning päevaprobleeme kajastavad kupleed. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise'' seltsis Koidula lavastuses tema algupärane komöödia ,,Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango''. "Säärase mulgi'' lähtealuseks võib pidada anekdootlikku lugu tegelikkusest.1861.a ,,Perno Postimehes'' avaldati sõnum Saaremaa mehest, kes puuduliku kirjaoskuse tõttu ajalehes avaldatud soolahindadest valesti aru sai ja hulga otri tangudeks laskis teha. Loodetud suure kasu asemel jäi ta linnas naerualuseks. Koidula on aga seda juhtumit kasutanud oma teose teljena. 1880. a algul Kroonlinnas kirjutatud ja samal suvel III üldlaulupeol Tallinnas lavastamiseks mõeldud Koidula neljandal näidendil ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai'' oli küll tsensori luba, kuid ilmselt laulupeo korraldustoimkonna tahtel see siiski lavale ei jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946
isamaa heaks töötama. Olulist osa mängivad selleski näidendis Koidula luuletused ning päevaprobleeme kajastavad kupleed. 3.juunil 1871. a esietendus ,,Vanemuise'' seltsis Koidula lavastuses tema algupärane komöödia ,,Säärane mulk ehk Sadda wakka solatango''. "Säärase mulgi'' lähtealuseks võib pidada anekdootlikku lugu tegelikkusest.1861.a ,,Perno Postimehes'' avaldati sõnum Saaremaa mehest, kes puuduliku kirjaoskuse tõttu ajalehes avaldatud soolahindadest valesti aru sai ja hulga otri tangudeks laskis teha. Loodetud suure kasu asemel jäi ta linnas naerualuseks. Koidula on aga seda juhtumit kasutanud oma teose teljena. 1880. a algul Kroonlinnas kirjutatud ja samal suvel III üldlaulupeol Tallinnas lavastamiseks mõeldud Koidula neljandal näidendil ,,Kosjaviinad ehk kuida Tapiku pere laulupidule sai'' oli küll tsensori luba, kuid ilmselt laulupeo korraldustoimkonna tahtel see siiski lavale ei jõudnud. Trükis ilmus see alles 1946