põhjused nii Eestis kui laiemalt on kliima soojenemine, uute elupaikade tekkimine ning aktiivne liigi ja elupaikade kaitse. [ 2 ] Paljunemine Sookurg alustab paarielu alles kolmandal eluaastal, kuna ta on suur ja pikaealine lind. Järglasi saavad nad alles nelja kuni viie aastaselt. Pesa rajavad nad lamedale mättale keset tümapinnaselist rabaosa, madalsool hõreda pilliroo või põõsarindega aladele. Munevad enamasti aprilli teisel poolel. Sookurel sünni korraga 1- 2 poega. Nad võivad adopteerida ka orvuks jäänud poja. Tavaliselt on kõige rohkem poegi siis, kui pesakondade kaugus üksteisest on vähemalt pool kuni üks kilomeeter. Väiksema vahekauguse korral tekib konkurents eluruumi ja toidu pärast. Rohupesades on poegi enamasti rohkem kui roost pesades. Kulu on haudumiseks kohasem ning hoiab paremini soojust. [4] Pilt 1. Poegade sünd. Autor: Kose, M. Allikas: Leito, A. 2008. Sookurel on Eestis seni hästi
pesitsemine Pesaehituseks valivad nad kuivema lageda ala Ehitusmeister sookurg pole ja nii piirdub ta lihtsalt pinnalohu vooderdamisega kõrte abil Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega Pojad on pesahülgajad Mune on tal kaks pesitsemine Pärissulstikkujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima Toit Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga tarvitab ka väikesi loomi: konnad, maod, putukad jms Söövad ka konni, sisalikke ja hiiri
turvalisemasse paika. Mida vanemaks pojad saavad, seda kaugemal kurepere toitumas käib. Rännet alustavad sookured enamasti varajastel hommikutundidel otse ööbimispaigast. Seejärel rännatakse kogu päev õhtuni välja ning vahel isegi öösel. Kõige sobivam rändeilm on selge ja tuulevaikne või nõrga taganttuulega, vihm ja tugev tuul pärsivad rännet. Sookurg on peaaegu kõigis levila riikides kaitse all ja ka nende salaküttimine on vähenenud. Ehkki sookurel läheb praegu hästi, tuleb arvestada, et olukorra muutudes võib ta taas ohtu sattuda nii nagu möödunud sajandil juba korra juhtus. Peamised ohud on endiselt inimtegevus ja kliimamuutused. Eestis on sookurg III kaitsekategooria liik: teda ei tohi jahtida ning tema elupaiku tuleb kaitsta. Eesti loodus 2008/10 Aivar Leito Marika Almar
vooderdamisega kõrte abil või kogub enne väikese risuhunniku. Pärast munemist haub sookurg umbes kuu aega, seda teeb peamiselt emalind. Mune on tal kaks. Pojad on pesahülgajad, kaetud pruunika udusulestikuga. Pärissulstik kujuneb 40 päevaga, aga vanalinnu suuruseni jõudmiseks kulub pool aastat. Kui pojad lendama õpivad, siis hakkavad nad ise endale koos vanematega toitu otsimas käima, aga ööseks kogunevad ikka veel oma kaitsvale pesapaigale. Toit on sookurel peamiselt taimne: kõikvõimalikud marjad, rohukõrred, aga tarvitab ka väikesi loomi: konnad, maod, putukad jms. Sügisel rändab ta Põhja-Aafrikasse talvitama, siis on tihti kuulda kurgede iseloomulikku kluugutamist ja kui üles vaadata, paistab ilus kolmnurka koondunud suurte lindude parv. Tõesti - sookure tiibade siruulatus on kuni kaks ja pool meetrit. Öeldakse ka: kured lähvad, kurjad ilmad. Nii see ongi, sest meilt lahkuvad nad
Häälekad linnud, kuid mitte nn. tüüpilised laululinnud. Rooruik on lind, kes on öise eluviisiga. Rooruik tegutseb kõrges taimestikus. Liigutused on osavad ja kiired. Liikumisel nõksutab sabaga. Oskab hästi ujuda ja sukelduda. Salku ei moodusta, tegutseb peamiselt üksinda. Häälitsused on ruigavad. Teda pigem kuuleb kui näeb, eriti pesitsus perioodil. Toitu otsib nokaga mudas sonkides, ka nägemise järgi. Tait ja lauk - arvukus langev, teistel tõuseb (eriti sookurel). Täpikhuik Porzana porzana - kaldataimestikus, aga ka sooniitudel. Pesa maas 11 kuival kohal või vesises kohas mättal. Vahel ujub, päevasel ajal lendab harva. Toitub selgrootuist ja seemnetest. hääl (loodusheli.ee) Rukkirääk Crex crex - niidud ja viljapõllud, pesa rohus pinnaselohus, toitub selgrootutest ja seemnetest hääl (loodusheli.ee) Lauk (Fulica atra) - veelind, pesa veetaimetükkidest kas ujuv või mättale kinnitatud.
annaabi.ee 
