Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sookaasiku" - 3 õppematerjali

Üldmetsakasvatus
15
doc

Üldmetsakasvatus

Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: 1 - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) 2 - Loodulikud häiringud (torm, tulekahju) 3 - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) 4 - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Kuuse vaheldumine lehtpuudega Enam esinevaid puuliikide vaheldusi Eesti tingimustes

Metsandus → Dendroloogia
77 allalaadimist
Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines
67
doc

Loengukonspekt metsanduse üldkursuse õppeaines

Üldjuhul on segamets püsivam, kannatab vähem mitmesuguste kahjustuste ja haiguste käes (tuule-ja lumekahjustuste, temperatuurikõikumiste, putukkahjurite, seenhaiguste, tulekahjude all). Segametsas (kuuse-lehtpuu) on puude laasumine parem. Segametsas on loomastik mitmekesisem ja liigirikkam sest toitumis- ja varjetingimused on paremad. 8. Puuliikide vaheldus Puuliigid kasvukohal vahelduvad, st. üks liik vaheldub teisega (kuusiku asemele tekib männik, männiku asemele kaasik, sookaasiku asemele kuusik jne.) Puuliikide vaheldumisel on mitmeid põhjuseid: - Puuliikide erinevad omadused (mõned liigid (kuusk) ei uuene looduslikult lagedal, valgusnõudlikud ei uuene vana metsa turbe all) - Looduslikud häiringud (torm, tulekahju) - Keskkonnatingimuste muutumine (soostumine, leetumine, erosioon jne.) - Inimtegevuse mõju (raied, kuivendamine). Need on enamasti lühiajalised vaheldused mis toimuvad ühe metsapõlvkonna jooksul

Metsandus → Eesti metsad
188 allalaadimist
Eksami kordamisküsimuste vastused
82
doc

Eksami kordamisküsimuste vastused

Selliselt on võimalik raieringi lühendada kuni 40 aastani. Vähendades veelgi puude arvu hektaril 600-700-ni, kaotame me selgelt puistu tagavara juurdekasvus. II harvendusraie tuleks jätta suhteliselt hiliseks, et enamus väljaraiutavast puidust oleks juba vineeripakk. II harvendusraide tagajärjel peaks arukaske jääma hektarile 400-450 puud kuni lõppraideni 40-50 aastaselt. Sookask on uuenenud enamasti looduslikult, kasvades turvasmuldadel. Temast saab enamasti vaid paberipuud ja turvet sookaasiku alla tekkivale kuuse looduslikule uuendusele. Harvendusraiet tehakse vaid üks kord, enne seda on VR hooldatud metsa jäänud kasvama ca 2000 puud/ha-l. Harvendusraie tehakse ca 15 m kõrguses kaasikus, raiudes pooled puud välja nii, et lõppraidesse jääb ca 800- 1000 puud. Väljaraiest saadakse ca 30 tm kase paberipuud. Vineeripaku või palgi kasvatamine ei tasu majanduslikult sookasest end ära. 16. Uuendusraied. Lageraie, raiesuund, lankide liitumisaeg, lageraie tehnoloogia.

Metsandus → Eesti metsad
357 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun