Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soojusvooks" - 5 õppematerjali

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II
4
doc

Keskkonnafüüsika kordamisküsimused II

soojenemise, väljuvate heitgaaside näol 30 MJ. 15 MJ moodustab auto mootori poolt tehtav mehaaniline töö. 101. Millise suuruse abil iseloomustatakse soojusülekannet arvuliselt? 1J/1s=1W 102. Nim soojusülekande liigid. Soojusjuhtivus Soojuskiirgus Konvektsioon 103. Kuidas toimub soojusjuhtivus tahketes ainetes? Osakeste võnkumisega 104. Mida nim temperatuuri gradiendiks? Temperatuuri muutus pikusühiku kohta grad T = T/l ühik: 1K/m Cº/m 105. Mida nim soojusvooks? Soojusvool ühe pinnaühiku kohta 106. Mis on soojusvoo ühik? 1J/1s=1W 107. Mida näitab õhu soojusjuhtivustegur k=0,024 W/m · K? Tegur k näitab, et kuubist, mille külg on 1m, läbib soojusvoog 0,024 W, kui temperatuuride vahe on 1 K 108. Mida näitab tegur U = 1,1 W / m2 · K? Tegur U näitab, kui suur on soojusvoog 1,1 W läbi piirde, mis 1m2, kui sise- ja ka välistemperatuuride vahe on 1K. W ­ soojusvoog m2 ­ tõkke pindala K ­ temperatuuri vahe 109. Mida nim konvektsiooniks

Füüsika → Keskkonafüüsika
101 allalaadimist
Soojustehnika teooria eksamiks
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv Vastuvoolusuund. Vältimaks soojusvaheti liigset 43.Soojuse transformatsioon. Aurukomptressor. soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku suurenemist pole vedelate soojusvahetite temperatuuride Külmutusseadme ringprotse ss. kohta nim. soojusvooks q[W/m2]. q=Q/A. vahe alla 15 oC, soovitatav on gaasidel 50-80 oC. Soojustransformatsioon- nim. soojuse ülekandmist 30.Fourier' seadus ja soojusjuhtivustegur. Soovitatakse kasutada vastuvooluskeemi, siis tuleb madalama temp-ga kehalt kõrgema temp-ga kehale. Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse soojusvaheti väiksema küttepinnaga. Soojus-vahetitele Seadmeid nim

Energeetika → Soojustehnika
730 allalaadimist
Maateaduste kordamisküsimused
12
docx

Maateaduste kordamisküsimused

Ebaselge lõhenevus ­ mineraal laguneb kildudeks, kus on rohkem murdepindu (apatiit, väävel). Lõhenevus puudub ­ mineraalil ja kildudel on vaid ebatasaseid murdepindu (kvarts, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Väike osa Maa sisemisest soojusenergiast eraldub pidevalt maapinna kaudu ­ seda nim Maa soojusvooks. Õhukese ookeanilise ja paksu kontinentaalse maakoore soojusvoog on enam vähem võrdne. Põhjuseks on see, et ookeanilise maakoorel on vahevöö kivimid suhteliselt lähedal, mandriline maakoor sisaldab tunduvalt rohkem radioaktiivseid elemente. Maa soojusvoo põhjustab kuumade vahevöökivimite (magma) soojusvoog ja maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus. Maasisese soojusenergia avaldumisvormideks

Maateadus → Maateadus
31 allalaadimist
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

ainult ruumi asukohast t=f(x,y,z)). Temp.gradiendiks mingis keha punktis A nim. selle punkti juures esineva temp. muutuse ja muutusele vastava isotermide vahelise ristlõigu n pikkuse suhete piirväärtust limt/n=t/n=gradt[K/m]. Soojuse levikut iseloom. Soojusvooluga ja tähist.Q[W]. Soojusvool on levisuunas risti olevat pinda ühes ajaühikus läbiv soojushulk Q. Soojusvoolu väärtust ühe pinnaühiku kohta nim. soojusvooks q[W/m2]. q=Q/A. Fourier’ seadus ja soojusjuhtivustegur. Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse levik kehades toimub keha väikeste osakeste omavahelise vahetu kontakti teel. Fourier’ 1822.a. uuris soojusjuhtivust tahketes kehades ja tuli järeldusele, et soojusvoog kehades on võrdeline temp. gradiendiga. q=-gradt[W/m2]. Soojusvoog ja temp. gradient on vastupidise suunaga. Gaasides on soojust edasi kandvateks osadeks molekulid, kus temp. mõjutab soojusjuhtivust

Energeetika → Soojustehnika
55 allalaadimist
Maateadused I kordamisküsimused
17
doc

Maateadused I kordamisküsimused

ebaselge lõhenevus - kristallid lagunevad kildudeks, kus domineerivad ebatasased murdepinnad (apatiit, väävel, kassiteriit); lõhenevus puudub - mineraalil kui kildudel on vaid ebatasased murdepinnad (kvarts, magnetiit, püriit). 15. Maa soojusvoo kaks peamist allikat. Ookeanilise ja kontinentaalse koore soojusvoog, millest need sõltuvad ja nende võrdlus? Väike osa Maa sisemisest soojusenergiast eraldub pidevalt maapinna kaudu - seda nimetatakse Maa soojusvooks. Esmapilgul üllatavalt on õhukese ookeanilise ja paksu kontinentaalse maakoore soojusvoog on enam vähem võrdne. Põhjuseks on esimesel vahevöö kivimite suhteline lähedus (maapinnale), teine sisaldab tunduvalt rohkem radioaktiivseid elemente. Sellest tulenevalt võib öelda et Maa soojusvoog on määratletud peamiselt kahe faktori poolt: 1) kuumade vahevöökivimite (magma) soojusvoog 2) maakoore radioaktiivsete elementide sisaldus 16

Bioloogia → Bioloogia
13 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun