Kütuseks kasutatakse H2 ja CO segu, mis saadakse hüdrokarbonaatide kütuseelemendi välise reformimisega. Head tehnilised näitajad on saavutatud kõrgematel temperatuuridel (800...900 °C). Kõrgel temperatuuril on piiratud termiliste tsüklite arv. Kütuseelement on kasutatav suure võimsusega energeetilise seadmena. Süsteemist saab kõrgetemperatuurilist jääksoojust, mida võib kasutada elektrienergia tootmiseks gaasi- või aurutsüklis või ka soojusvarustuseks. SOFC kasutegur on võrreldes konkureerivate tehnoloogiatega elektritootmisel ka parim. Ta on efektiivne väga laias koormusvahemikus (15...100%). Siin suudab temaga võistelda ainult sisepõlemismootor. Kõrgetemperatuuriliste kütuseelementide puuduseks on see, et konstruktsioonimaterjalidena ei saa kasutada roostevaba terast, vaid tuleb kasutada keraamilisi materjale. Sobivate, paljudele termilistele tsüklitele vastupidavate keraamiliste
trubiinid(auru voolus siseneb telje suunas aga ss teeb 90 kraadise pöörde ja liigub teljepöörlemise risti suunas) · Tööpõhimõtte järgi(Aktiiv ja reaktiiv trubiinid) · Soojusprotsessi iseloomu järgi · Kondensatsioon trubiinid reguleerimata vahelt võtmat- aur paisub sügava vaakumine (0,004MPa sügalvaakum) · Kondensatsioon turbiini reguleeritavate vaheltvõttudega termofikatsiooniks(soojusvarustuseks). Kütte vaheltvõtt tarbijatele, tööstustele · Vastu rõhuga turbiinid(termofikatsioon trubiinid)- rõhk trubiine järel on kõrgem kui atmosfääri rõhk ja kondensaator puudub, · Halvendatud vaakumiga trubiinid- kondensaator on olemas aga vaakum ei ole nii sügav, vaakum on 0,07...0,08. · Rõhu järgi- 15-25 kõrgrõhu · Statsionaalsuse järgi- statsionaalsed aurutrubiinid ja mitte statsionaalsed(yks on
Antud lõppparameetrid ja on vaja määrata küttepind ja soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade soojusvaheti põhimõõtmed seda nim. konstruktsiooni 42.Katelseadme soojusbilanss ja kasutegur. auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine ehk dimensiooniarvutuseks. II . Ette on antud Soojustehniliste seadmete soojusbilanss näitab, kuidas tsentraliseeritud soojusvarustuseks. konstruktsioon ja ka aparaadi mõõtmed, soojuskandjad jaguneb seadmesse sisenev soojus. Sb. alusel määratakse ja nende algparameetrid ning tuleb määrata seadme kasutegur. Sb. koostatakse 1kg põletatava tahke soojuskandjate lõpp-parameetrid, sellist nim
PÕHIMÕTTE SKEEM
Elektrienergia ja soojuse koostootmine e. termofikatsioon.
Nim. selliseid el. jaamu, kus toimub el. energia ja soojuse koostootmine. Võimsust, saab hinnata
ka väljastatava soojushulga järgi. Efektiivsust väljendatakse: K=l+qt/q1=t+K`; K`=qt/q1 –
tarbijale antud soojus, q1- ringprotssi suunatud soojus(kuumutamiseks, aurustamiseks jne. Antud
soojus). Termofikatsioon- Elektrijaamade auruturbiinidest saadava auru soojusenergia kasutamine
tsentraliseeritud soojusvarustuseks.
11.Soojuse transformatsioon. Aurukompressor. Külmutusseadme ringprotsess.
Soojustransformatsioon- nim. soojuse ülekandmist madalama temp-ga kehalt kõrgema temp-ga
kehale. Seadmeid nim. soojustransformaatoriteks. •Soojust andev, ehk madalama temp-ga keha-
alumine soojusallikas . •Soojust vastuvõtva keha, e. kõrgema temp-ga keha – ülemine soojusalikas
.Vastavalt nende temp-de nivoost liigitame soojustransf-id :1. Külmutus e. jahutusprotsessid (alla
0 oC-i), T2
Elektrolüüdiks on tahke keraamiline materjal ütrium oksiidiga stabiliseeritud tsirkooniumoksiid (Y2O3 ZrO2). Kütuseks kasutatakse H2 ja CO segu, mis saadakse hüdrokarbonaatide kütuseelemendi välise reformimisega. Kütuseelement on kasutatav suure võimsusega (mitukümmend megavatti) energeetilise seadmena. Süsteemist saab kõrgetemperatuurilist jääksoojust, mida võib kasutada elektrienergia tootmiseks gaasi või aurutsüklis või ka soojusvarustuseks. Joonis 6.63. Sula karbonaat (MCFC, vasakul) ja tahke oksiid (SOFC) elektrolüüdiga kütuseelementide põhimõttelised skeemid Üks kütuseelement genereerib elektrivoolu pingega ~ 1 V või vähem. Pinge on võrdeline välise koormusega. Seetõttu kasutatakse kütuseelemendi patareisid, kus üksikud kütte- elemendid on ühendatud järjestikku. Tüüpiline kütuseelement on umbes 5 mm paksune plaat (on ka silindrilisi kütuseelemente)
lühiajalisi koormuse muutusi laiades piirides. Veetaseme muutused leektorukateldes on aeglased ja seetõttu ei vajata keerulist ning kiirelt toimivat automaatikat, vaid saab kasutada lihtsaidautomaatregu - laatoreid. Ka katlavee kvaliteedile esitatavad nõuded on madalrõhul töötavatele leektorukateldele palju madalamad võrreldes kesk- ja kõrgrõhukateldega, mistõttu alaliselt mehitamata masina - ruumidega mootorlaevades, kus auru vajatakse vaid laeva soojusvarustuseks, kasutatakse põhiliselt vähenõudlikke ja töökindlaid leektoru- või kombineeritud katlaid. Leektorukatlad võivad olla horisontaalsed nagu allpool skeemilon näha. 1 2 3 10 4 11 5 6
tagatud soojuspumba töötingimused. Soojuspumba valikul tuleb lisaks tema soojustehnilistele omadustele jälgida veel tema mürataset: soojuspump ei tohi tekitada liigset müra. Õhk/õhk soojuspumbad ei ole sobivaks soojusallikaks puitkorterelamutes, kuigi on parem lahendus, kui otsene elekterküte. Puitkorterelamute ruumiplaneering ei ole sobivaim õhkkütte jaoks, kuna palju on väikeseid ruume, kus sooja õhu ringlus ei ole parimal moel tagatud. Puitkorterelamule soojusvarustuseks õhk/õhk soojuspumpadega peab arvestama iga korteri kohta vähemalt 1…3 soojuspumpa, mille välisosade mahutamisega tekib probleem. Soojuspumpade välisosasid ei ole ilus paigaldada tänavapoolsetele fassaadidele ja vaadeldavatele külgfassaadidele. Soojuspumba välisosi ei tohi kinnitada puitseinale, vaid tuleb toetada maapinnale või kinnitada vundamendile. Kõikide korterite välisosasid on raske paigaldada hoone tagafassaadile nii tehnilistel (pikk ühendus soojuspumba sise- ja
annaabi.ee 
