Põlevkivituhka ladestatakse tuhaväljadele, seda peamiselt Ida-Virumaal Balti ja Eesti soojuselektrijaamadelähedal. Hetkel toodetakse Eestis umbes 57 miljonit tonni põlevkivituhka aastas Tuhastamise tehnoloogiad PF ehk tolmpõletamine on levinuim põletustehnoloogia. Temperatuur koldes on 1400 1450 °C. Tolmpõletamisel kütus eelnevalt jahvatatakse, misjärel suunatakse see aeroseguna põletite kaudu koldesse. Tolmküttekolle on põletitega varustatud ekraan soojusvahetuspindadega ümbritsetud kamber, kus põlevkivi kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja, suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80% moodustavad
tuhka näiteks Edela-Eestisse vedada, seda võimalust saab kasutada Põhja- Eestis. Tulevikus loodetakse sadamate juures põlevkivituhaga vabaneda reostunud põhjamudast. Seda stabiliseeritakse praegu tsemendiga, aga oleks võimalik osa tsemendist asendada põlevkivituhaga. Põlevkivituha tuhastamise tehnoloogiad Tolmpõletamisel kütus eelnevalt jahvatatakse, misjärel suunatakse see aeroseguna põletite kaudu koldesse. Tolmküttekolle on põletitega varustatud ekraan soojusvahetuspindadega ümbritsetud kamber, kus põlevkivi kõrgtemperatuurilisel põlemisel antakse soojust põlemisgaasilt üle koldeekraanidele. Seal leiavad aset muundumisprotsessid põlevkivi mineraalosas ja tekib tuhk. Tahkosakesesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus, kanduvad koos põlemisgaasiga koldest välja, suuremad aga langevad kas raskusjõu või tsentrifugaaljõu toimel kolde põhja. Koos põlemisgaasiga koldest väljuvat tuhka nimetatakse lendtuhaks. Lendtuhast 80%
aktiveeruva mineraalosaga kütuste põletamisel ka keemiliselt inertsema tuha saamine. Puuduseks on kõrge põlemistemperatuuri vajadus, mis teeb seadme konstruktsiooni keerukaks, piirab kasutatava kütuse omadusi ning intensiivistab lämmastikoksiidide teket. Tahkeslaki ärastuse korral on temperatuur koldes madalam ning slakk eraldub tahkel kujul. Kaasaegne tolmküttekolle ei ole mitte ainult põletustehniline seade, vaid ka soojusvaheti selleks vajalike soojusvahetuspindadega. Tolmkütekolle koos selles ja selle järel paiknevate soojusvahetuspindadega on ühtne tervik, mida tuntakse aurukatlana. Tolmu valmistamise süsteem ja aurukatla konstruktsioon sõltuvad tugevalt põletatava kütuse omadustest. Tolmpõletustehnoloogia kasutamisel, ülekriitiliste parameetritega auru korral ning auru mitmekordse vaheülekuumendamise puhul võib kondensatsioonelektrijaama kasutegur küündida 4043%-ni. Piiravateks teguriteks on peamiselt auru temperatuuri
annaabi.ee 
