• Asukohast võras („valguse“ või „varju“ leht) • Kõrgusest mullapinnast • Võra omadustest, lehe omadustest (kuju, suurus, pinnaomadused) Lehe energiabilanss • Kui neelatud kiirgus on suurem kui teised bilansi liikmed kokku, siis temperatuur tõuseb • Tasakaaluline temperatuur sõltub eelkõige vee auramise kiirusest ja konvektiivsest soojusvahetusest • Energiavoog sisse: neeldunud päikesekiirgus, neeldunud kaugpunane kiirgus teistelt kehadelt • Energiavoog välja: kaugpunane kiirgus, konvektiivne soojusvahetus, vee aurustumisega kaasnev soojuse eraldumine • Lehes seotud energia: fotosünteesi ja muu ainevahetuse käigus seotud Kui neelatud kiirgus on suurem kui teised bilansi liikmed kokku, siis temperatuur tõuseb
Lendosad on auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. peam: süsinikmonoksiid, vesinik, metaan, küllastunud ja 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi küllastumata süsivesinikud, veeaur ja õliaurud. Lendosast soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat järelejäänud tahket massi nim. koksiks. Koks koosneb peam soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa süsinikust, sisald mõningal määral H, O, N ja S. Strukt järgi on kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub koks pulbriline või paakuv. Turvas, prüünsöed, antratsiidid ja soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad põlevkivid annavad pulbrilise koksi. Kivisüte koksistamisel saab rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses paakuva koksi. Suure lendosaga kütused süttivad hästi.
soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad q1=qk+qr+qü, qk=A3(3´)4BA=h`1-h`2, keemiliste reaktsioonide stöhhiomeetrilistele soojusvahetusest osa kas osaliselt või täielikult. qr=B44`CB=h``1-h=r, qü=C4`1DC=h1-h``, vahekordadele. Lo- teoreetiline õhu hulk [kg/kg], suures Pinnaosa, mille kaudu toimub soojusvahetus nim. q2=23AD2=h2-h`2
vastu .Kasutusala jrgi on soojusvahetid vi nad vivad olla kigepealt eelsoojendid. vivad kanda nimetust kondensaatorid - vivad olla aurutid vivad olla aurumuundurid, muunduvad hest olekust teise. Vivad kanda nimetust Gradiirid, vivad kanda nimetust Regeneraatorid , Rekuperaatorid vi siis klmutid. TPRINTSIIBI JRGI: jaotatakse pindtpi soojusvahetid ja segamissoojusvahetid, pindtpi soojusvahetites mbritsevad igat soojuskandjat tahkedseinad mis vtavad siis soojusvahetusest osa kas osaliseltvi tielikult , see pinna osa millelt toimub soojuvehtumine nimetatakse kttepinnaks ehk jahutuspinnaks. Rekuperatiivsed soojus vahetid ja teiseks vivad nad olla regeneratiivsed soojsvahetid (regeraatorid) valdavalt levinud on rekuperatiivsed soojusvahetid, nendes rekuperatiivsetes soojusvahetites toimub soojusvahetus lbi soojuskandjaid eraldava pinna soojuvoolu suund nendes seadmetes jb soojusvaheti ttamise ajal muutumatuks. Regenariit soojusvahetites puutuvad
Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, orgaanilised ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat soojuskandjat tahked seinad, mis võtavad soojusvahetusest osa kas osaliselt või täielikult. Pinnaosa, mille kaudu toimub soojusvahetus nim. küttepinnaks. Pindsoojusvahetid jagunevad rekuperatiivseteks ja regeneratiivseteks. Rekuperatiivses soojusvahetis toimub soojusvahetus läbi soojuskandvaid eraldava pinna ning soojusvoo suund igas punktis jääb protsessi kestel muutumatuks. Regeneratiiv soojusvahetis muutuvad ühe ja sama küttepinna kaks või enam soojuskandjat vaheldumisi.
kohas. Täiendavad kontrollküsimused: - Kas on kõikide tehnikaruumide suhtes kontrollitud, kas avariilüliti installeerimine on otstarbekas? - Kas kõik avariilülitid on ettekavatsematu aktiveerimise vastu kaitstud? - M 1.27 (M) Konditsioneer M 1.27 Konditsioneer Vastutav algatuse eest: tehnikaosakonna juhataja, IT-juht Vastutav elluviimise eest: tehnikaosakond IT seadmete temperatuuri tagamiseks lubatud piirides ei piisa mõnikord ruumi normaalsest õhu- ja soojusvahetusest, nii et osutub vajalikuks konditsioneeri sisseehitamine. Selle ülesandeks on hoida ruumiõhku IT poolt ettenähtud piirides. Kui lisaks sellele esitatakse nõudeid õhuniiskusele, nt elektrostaatilise lahenduse vältimiseks, võib kliimaseade ventilatsiooni kaudu täita ka seda ülesannet. Selleks tuleb aga kliimaseade ühendada veetoruga. Järgida meedet M 1.24 Veetorude vältimine ITruumis. Kliimaseadme kaitsemõju säilitamiseks on vajalik selle regulaarne hooldus. Soovitav on
SI-süsteemis mõõdetakse soojust dzaulides (J), temperatuuri Kelvini skaala järgi (K). Soojustehnikas on säilinud ka mittesüsteemne soojushulga ühiku kalor (kal) ja kilokalor (kkal). Seega erisoojuse ühikuks SI-süsteemis on J/kgK, kasutusel vahel ka kkal/kgK ja kal/g0C 1 kal = 4,187 J Tahkete ainete ja vedelike erisoojus alati positiivne, see tähendab, et soojuse andmisega kaasneb alati temperatuuritõus. Gaasi erisoojus oleneb soojusvahetusest keskkonnaga. Gaas soojenedes võib paisuda ja teha tööd, st võib vahetada ümbritseva keskkonnaga soojust ja tööd. Gaasi poolt saadav soojushulk võib olla erinev erinevatel soojusvahetusprotsessidel ja ei olene gaasi alg-ja lõppparameetritest. Järelikult, gaasi erisoojus oleneb mitte ainult tema omadustest vaid ka soojusvahetuse iseloomust. Gaaside juures leiavad rakendamist erisoojused püsival mahul ja püsival rõhul.
annaabi.ee 
