3.Mikroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud 4.Makroparameetrid-nimeta,tähised ja ühikud. 5. Mida nimetatakse olekuparameetriks? 6. Mis on ideaalne gaas 7.Mis on kontsentratsioon? 8.Milline on normaalrõhk? 9.Mis on temperatuur? 10.Nimeta temperatuuriskaalad. 11.Mis on soojushulk,definitsioon,tähis,ühik. 12.Mida nimetatakse absoluutseks nulltemperatuuriks. 13. Mida käsitleb termodünaamika? 14.Kuidas saab kehade siseenergiat vähendada? 15Mis on siseenergia? 16.Mida nimetatakse soojusvahetuseks? 17. Mis on isoprotsess? 18. Iseloomusta isoprotsesse-mis on seal konstantne,kuidas nimetatakse. 19.Isoprotsesside graafikute joonistamine erinevates teljestikes. 1.Energia ei teki ega kao iseenesest, vaid moondub ühest liigist teise. 2. 1)Kõik ained koosnevad molekulides. Nt. 2)Molekulid on pidevas liikumises. Nt. 3)Molekulide vahel on tõmbe ja tõuke jõud. Nt. 3.molekulmass- mo, kg; Kiirus- v(katusega), m/s; molekulide konsentratsioon- n, 1/m3;
Normaalrõhk on 760 mmHg Temperatuur on suurus mis isel. keha soojuslikku seisundit. Ideaalse gaasi puhul siseenergia mõõt. Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab Q=*m Ühik on dzaul (J) Q=c*m*s*t Q=L*m Termodünaamika uurib soojusnähtusi eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust. Kasutab vaid makroparameetreid. Tuntumaid p, V ja T Uurib soojusliikumist ja soojusvahetumist Soojusvahetuseks nim. protsessi kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Näide: tuli soojendab külma inimest :D Ideaalse gaasi mudel on rakendatav paremini hõredamate ja kuumemate gaaside tingimustes Lk 22: 1. Kehade siseenergiat saab vähendada keha (maha) jahutades 2. suurema energiaga molekulid annavad osa energiast ära väiksema energiaga molekulidele/kehadele (kontekstis)
absoluutselt elastsed(kiirus põrkumisel ei muutu),molekulide vahel ei ole vastastikmõju. Suurust,mis iseloomustab keha soojuslikku seisundit nim. temperatuuriks. Soojushulk on siseenergia,mille keha soojusvahetusel saa või ära annab. Konvektsioon on ainehulkade liikumisega kaasnev soojuse levimine. Termodünaamika põhjal iga keha annab soojust ära ja võtab ka vastu. Protsessi,kus üks keha annab soojust ära ja teine keha saab juurde nim. soojusvahetuseks. Kehade süsteemi,mis vahetavad soojudt nim. termodünaamiliseks süsteemiks. Süsteem on suletud, kui ta pole soojusvahetuses süsteemi väliste kehadega Kui lisaks süsteemi kehadele toimub soojusvahetus ka muude kehadega nim. süsteemi avatud termodünaamiliseks süsteemiks. Kui mingis protsessis on kolmest olekuparameetrist üks muutumatu,siis on tegemist isoprotsessiga. Ekkeskmine kineetilineenergia Vkiirus nkonsentratsioon prõhk KBoltzmanni konstant ttemp celsiustes Ttemp Mmolaarmass
13. Miks on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia mõõduks temperatuur? Temperatuuri muutumisel muutub nende liikumiskiirus ja see mõjutab E k 14. Mis iseloomustab absoluutset nulltemperatuuri? Madalaim temperatuur looduses Ruumala on 0 Molekulid ei liigu 15. Absoluutse temperatuuri ja Celsiuse temperatuuri vaheline seos 0 K = -273 C 273 K = 0 C T = 273 + t 16. Mida nimetatakse soojusvahetuseks? Soojuse kandumist ühelt kehalt teisele 17. Mida nimetatakse universaalseks gaasikonstandiks? Avogadro arvu ja Boltzmanni konstandi korrutist 19. Ideaalse gaasi olekuvõrrand. Nimeta võrrandis olevate suuruste tähised ja ühikud? pV = m/M 20. Iseloomusta isoprotsesse Isotermiline – T=const. Isobaariline – p=const. Isohooriline – V=const. 21. Kuidas muutuvas erinevatel isoprotsessidel olekuparameetrid? Isotermiline
Soojushulk on siseenergia, mille keha soojusvahetusel saab või ära annab. Temperatuur on molekulide liikumise keskmise kineetilise energia (ei saa otseselt mõõta) mõõt. Üheks levinumaks temperatuuri mõõtmise võtteks on aine soojuspaisumise kasutamine. Absoluutse nulltemperatuuri (-273,15 °C) puhul võrdub molekulide kineetiline energia nulliga. Termodünaamika uurib soojusnähtusi, eeldamata seejuures aine molekulaarset ehitust (kasutab vaid makroparameetreid). Soojusvahetuseks nimetatakse protsessi, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde. Termodünaamiliseks süsteemiks nimetatakse kehade süsteemi, mis vahetavad soojust. Suletud süsteemi korral pole ta soojusvahetuses süsteemiväliste kehadega, vastupidisel juhul on tegu avatud süsteemiga. Soojust on teistele kehadele võimeline üle andma iga keha, mille temperatuur on üle 0 K. Lõplikult ülekantava soojushulga määrab vahetunud soojushulkade vahe
· Energiahulka, mida keha soojusvahetuse teel saab või ära annab, nim soojushulgaks (tähistatakse Q, mõõtühikuks on dzaul (J)). Soojus liigub alati soojemalt kehalt külmemale. · Ideaalse gaasi puhul siseenergia koosneb ainult molekulide kulgliikumise kineetilisest energiast. Ideaalse gaasi temperatuur... · Sellist protsessi, kus üks keha annab soojust ära ja teine saab juurde nimetatakse soojusvahetuseks. Soojusvahetusel külmal kehal liikuvate molekulide ja soojal kehal liikuvate molekulide vaheline vastastikmõju. Selle tulemusena molekulide kineetilised energiad ühtlustuvad. Selle kohta öeldakse, et kehad saavutavad soojusliku tasakaalu. · Absoluutne nulltemperatuur ehk absoluutne nullpunkt ehk absoluutne null on füüsikas madalaim mõeldav temperatuur. Termodünaamika kolmanda seaduse
13.Soojusvahetus. Lihtsamad soojuse leviku viisid. tuuakse ära soojustehnika käsiraamatutes. erinevatele Temperatuuriväli, temperatuuri gradient ja soojusvoog. konvektsiooni tingimustele. et valida õige võrrand: voolamise Soojusjuhtivus. Fourier seadus ja soojusjuhtivustegur. d Soojusvahetuseks - teadus soojuse leviku protsessidest. režiim, selleks Reynoldsi arv Re ,kui Re<2300-siis Soojus, saab levida termodünaamilise tasakaalu puudumisel. Temperatuuriväli – Temperatuuri väärtused mingi süsteemi või keha kõikides punktides. laminaarne, Re>104 siis turbulentne. Temp
Projekteerimisel: 1. Soojusarvutus, Kütuse massi või mahuühikuga koldesse antavat soojust 2. Tulemused seostatakse aparaadi hüdromehaanilise nim. kasutatavaks soojuseks. Qkt=Qat+Qkf+Qv.õ+Qp, 29.Soojusvahetus, Temperatuuriväli, gradient ja arvutusega, 3. Tugevusarvutus (kuna on väga suured kus Qa- alumine kütteväärtus, Qkf- kütuse füüsikaline soojusvoog. Soojusvahetuseks nim. teadust soojuse kiirused). soojus, Qv.õ- õhuga seadmesse sisenev soojus, Qp- leviku protsessidest. Soojus, saab levida Rekuperatiivsoojusvaheti soojusbilanss ja kütuse pihustamisel auruga(aurusoojus). Soojuskaod: termodünaamilise tasakaalu puudumisel T=f(x,y,z,)- dimensioneerimine: 1). AG-st välj. gaasidega Q2, 2)
tehnilist tööd. 4-1 soojuse isobaarne eemaldamine gaasiturbiinist. lo on RP kasuliktöö, q0 kasulikult kasutatud soojus l0=q0= q1-q2. Turbiinis sooritatud teh.töö lt on pind 2’341’2’ ja kompresseerimiseks kulutatud töö lk on pind 2’211’2’ kasulik töö l0=lt-lk on pind 12341. Ts diagrammilt soojushulgad q1=2344’1’12, q2=144’1’, q0=q1-q2, =l0/q1=1-q2/q1 13.Soojusvahetus, Temperatuuriväli, gradient ja soojusvoog. Soojusvahetuseks nim. teadust soojuse leviku protsessidest. Soojus, saab levida termodünaamilise tasakaalu puudumisel T=f(x,y,z,)- mittestatsionaarne. Temp.väljaks nim. temperatturi väärtusi kõigis vaadeldava keha või süsteemi punktides. Kui sealjuures temp muutub ka olenevalt ajast, siis nim. soojuse levikut mittestatsionaarseks, vastupidi, aga statsionaarseks(kui ei sõltu ajast, vaid ainult ruumi asukohast t=f(x,y,z)). Temp.gradiendiks mingis keha punktis A nim. selle punkti
või selle nihutamiseks konservatiivses jõuväljas, andes niiviisi teisele kehale üle mehhaanilist energiat. Tehtud töö on siin üleantud energia mõõduks. Termodünaamilises süsteemis võib olla erineva temperatuuriga kehi. Sel juhul antakse siseenergiat soojematelt kehadelt külmematele kas kehade vahetul kokkupuutel või elektromagnetkiirguse vahendusel. Seda protsessi nimetatakse soojusvahetuseks. Soojusvahetuse protsessis ühelt kehalt teisele üle antud siseenergiat nimetatakse soojushulgaks. Seega soojushulk on analoogiline mõiste tööga, mitte energiaga, see iseloomustab energia ülemineku protsesse, mitte energiat ennast. Ei saa rääkida kehas peituvast soojuse varust, küll aga saab rääkida siseenergia varust. Siseenergia on süsteemifikseeritud oleku korral üheselt määratud suurus, seepärast nimetatakse seda oleku funktsiooniks.
järelpõlemise tõttu. mass. suhteliselt vähem aega soojuskadudeks kolvirõngaste-klappide Tsükli jooksul antakse silindrisse nn.tsükliline kogus kütust gts , mille Kiirekäigulistel forseeritud diiselmootoritel on dünaamilisuse tegur ebatiheduse ja vähem aega soojusvahetuseks silindriseinte kaudu, põlemisel eraldub soojus : Q ts = gtsQa , kus Qa on kütuse madalam 0,9 kuni 1,0 , mis tähendab ,et peaaegu kogu kütus pritsitakse mistõttu nendel mootoritel paisumispolitroobi näitaja on madalam kütteväärtus. silindrisse enne isesüttimist. aeglasepööretega paisumispolütroobi näitajast.
annaabi.ee 
