väiksema tihedusega vahtpolüstüreen. Vahtpolüstüreenil on mitu erinevat tihedust selle pärast, et katsekehad olid erinevate poorsustega. Ka poorsuse arvutuste järgi võib öelda, et katse tuli välja. Silikaattellis on tõesti poorsem (24%) ja imab kergemini endasse vett kui graniit (2%). Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. 7. Vastused küsimustele 1) Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust? Absoluutset tihedust, tihedust ja poorsust on vaja selleks, et teada, kus võib antud ehitusmaterjali kasutada, mis otstarbel ja milistes tingimustes. Näiteks suure poorsusega materjali ei pane väga niiskesse keskkonda, see tõmbab kogu niiskuse endasse ja siis pole enam kasutuskõlblik.
isolatsiooni omadusi kõrgel temperatuuril ja kõrgel õhuniiskusel. Neid võib kasutada pikka aega temperatuuril 1000° ja lühemat aega kõrgematel temperatuuridel. Keraamilist kiudu kasutatakse termilise tõkkena erinevatel tehnoloogilistel protsessidel, millega kaasneb kõrge temperatuur (enne 1150 °). Keraamilise kiu keemiline püsikindlus on 5-11. Keraamilise kiu toote soojusjuhtivus on 0,07 0,1W/m*K. Keraamilise kiu madala soojusjuhtivuse pärast kasutatakse neid soojustusmaterjalidena. 2. KERAAMILINE KIUD SOOJUSTUSMATERJALINA Keraamilised kiud on kõige sagedamini kasutatavad soojustusmaterjalina. Soojustusmaterjal on materjal, mida iseloomustavad madal soojusjuhtivus, võime peegeldada soojust ning kasutatakse ehitusel termoisolatsiooniks, kui ka tööstusseadmete ja torustike termoisolatsiooniks. Soojustusmaterjalid aitavad vähendada kütusekulu hoonete kütmisel.
(etteantud vahemik: 20 35%) Kuna tulemused jäävad kõik etteantud vahemikesse, siis võib järeldada, et katse õnnestus. Korrapärase kujuga kehade tabelist on näha, et kõige suurema tihedusega on ehitusteras. Kõige väiksema tihedusega oli mullpolüstüreen. Suure tihedusega ehitusmaterjalid on tugevamad, seetõttu on neid parem kasutada tugikonstruktsioonides. Väikese tihedusega materjale kasutatakse enamasti soojustusmaterjalidena. Neil on suurem poorsus, seega nad juhivad soojust paremini. Kokkuvõtteks võib öelda, et katse tulemused olid usutavad. 11 Küsimuste vastused: 1. Milleks on vaja teada ehitusmaterjalide tihedust, mahumassi ja poorsust? Tihedust, mahumassi ja poorsust on vaja selleks, et teada kus võib antud materjale kasutada, mis otstarbel ja millistes tingimustes. Nendest kolmest
Kogu korrapliraste peale on suurima tihedusega dolo4jit ning viiikseima tihed Tasub miirkida, et dolomiit o'n figi l# Uorau tihedam kui . Ehitusmaterjalide, mis kuuluvad Uldnimetuse ,,kivi" all4 tihedused jlnvad 1000-2000 kg/m3. Mida suurem on materjali tihedus, seda viiiksem on tema poorsus ning vastupidi. Samuti, mida poorsem on materjal, seda paremini nad juhivad soojust ning neid kasutatakse ehituses soojustusmaterjalidena. Mida tihedam on materjal, seda tugevam ja vastupidavam ta on, seega kasutataksegi teda nt ehituskividena ja viimistluskividena. Ebakonapiirase kujuga materjali, graniidi tiiki, tiheduseks sain oma katsetuse ktiigus 2660 kd-'. Meie grupi graniidi alariihma tiheduseks ttli 2554 kg/m3. Seega on nad iisna ligil?ihedased. Internetist Wikipedia kodulehelt v6ib leida graniidi tiheduseks olenevalt koostisest 2,55-2,7 d" ' ehk siis 2550-2700 kg/^'. Seega voib viiita, et katsed on 6nnestunud
väikseima tihedusega vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS. Tasub märkida, et graniit on ligi 86 korda tihedam kui EPS. Ehitusmaterjalide, mis kuuluvad, kas tehis või päriskivi üldnimetuse alla, tihedused jäävad ~ 1000-2000 kg/m3. Mida suurem on materjali tihedus, seda väiksem on tema poorsus ning vastupidi. Samuti, mida poorsem on materjal, seda paremini nad juhivad soojust ning neid kasutatakse seega soojustusmaterjalidena. Ebakorrapärase kujuga materjali, graniidi tüki, tiheduseks sain oma katsetuse käigus 2617 kg/m3. Meie grupp sai üldise keskmisena graniidi tiheduseks 2618,4 kg/m3, seega on minu tulemus peaaegu kogu kollektiivi katsetulemuste keskmine. Internetist Wikipedia kodulehelt võib leida graniidi tiheduseks olenevalt koostisest 2,55-2,7 g/cm3 ehk siis 2550-2700 kg/m3. Seega võib väita, et katsed on õnnestunud. Kuna graniit on üpriski
3. Milline vahe on termoplastsetel ja termoaktiivsetel polümeeridel? Termoplastseid saab mitu korda vormida ja temp. Neid väga ei mõjuta. 4. Plastmasside koostis? Polümeer vaik, täiteaine, plastifikaator, stabilisaator, värvaine. 5. Plastmasside omadused? Elektrijuhtivus- , soojajuhtivus väike, kuumakindlus madal 60C. Mürgised, tugevus, mahumass väike. Keemiline püsivus väga hea (loodusele halb). 6. Nimetada soojustusmaterjalidena kasutatavaid plastmasse. Akrüülplastid. 7. Milliseid polümeere kasutatakse vaik liimides? Polüvinüülatsetaate kasutatakse liimides (PVA). 8. Millistes ehitusmaterjalides kasutatakse PVC? Põrandakattematerjalides (nt: linoleum), torud, profiilitooted, aknad, seinaplaadid, kaabli- ja traadiisolatsioonid, voolikud, pinnakatted, põrandakatted. KERAAMILISED MATERJALID 1. Keraamiliste materjalide plussid ja miinused?
· kas samaaegselt tehakse ka siseremonti ja vajaduse korral on võimalik aurutõkke paigaldamine tarindi sisepoolele. Nimetatud asjaolud võivad mõnel juhul kallutada otsuse tegemist ühe või teise süsteemi eelistamisele. Soojustusmaterjalidena on põhiliselt kasutusel mineraalvill- plaadid (kivi- ja klaasvill) ning mullpolüstüreen-plaadid. Kui mõlema materjali soojusjuhtivus on ligilähedaselt sama ( ~0,04 W/m 2K), siis veeauruläbilaskvus on mineraalvillal kuni 50 korda suurem ja selle tõttu niiskusreziim välisseinas mõnevõrra erinev
paisumiseks ja kahanemiseks, siis täispunnlaudadel see ruum peaaegu puudub ja lauad lähevad lõhki. Vertikaallaudise puhul kasutada täissulundlauda: siis ei pääse vihmavesi voodri vahele. Horisontaallaudise puhul võib kasutada ka poolsulundlauda. Ajalooliselt on linnades üldjuhul kasutatud hööveldatud laudist. Puitseinte välispidisel soojustamisel kasutatakse tavaliselt kivi- või klaasvilla või tselluvilla. Välissein kaetakse tuuletõkkematerjaliga. Soojustusmaterjalidena võib kasutada ka roogplaate. Materjali valiku juures pööratakse peamisel tähelepanu nende soojuserijuhtivusele. Ruumide sisemist õhupidavust aitab seinade katmine krohvi, papi või tapeediga. Krohvitud fassaadide puhul võib olla üheks võimaluseks vähendada soojusvoolu läbi välisseinte krohvitud soojustusvilla kasutamine. Sellise lahenduse juures tuleb meeles pidada, et fassaadi vihmatõkkeks on ainult kohvikiht, mis peab vältima vee seina sattumise
annaabi.ee 
