Müüri paksust arvestades võis see ehk kuuluda keskaegsele kaitse iseloomuga ehitusele. /.../ Müüri suund ühtib külalistemaja taga asuva keldri seinaga. Kuna ka külalistemaja all leiti müürikülg, siis tuleb vaadeldud ehitusosa käsitleda varem siin eksisteerinud kapitaalsema ehituse jäänusena. Kas see on osa kunagisest kloostrihoonest, on praegu veel raske põhjendatult väita." Erinevaid müürilõike ja muid leide tuli välja mitmel pool kogu muruplatsi lääneserva pikkuses. /Soojustrassi arheoloogiline ülevaatus Kolga mõisas, lk 5-6/ Seletuskirja soojustrassi ülevaatuse kohta leidsin Muinsuskaitseameti digiarhiivist, lisan allikate loetelus lingi sellele. See sisaldab suuremahulisi jooniseid, mida ma siia kopeerima ei hakka. Allpool tükk ühest joonisest vähendatud kujul minu poolt lisatud kokkuvõtvate märkustega. Lisaks on mul suulised andmed sama trassi kaevanud inimeselt, kes sattus u 70 cm paksusele müürile selle ala põhjaküljes
On tehniliste vahendite kogum ühendamaks kaugkütte võrku hoone sisese soojuskandja transpordi ja jaotussüteemiga. Sisaldab järgmisi seadmeid: · Soojusvaheti · Sulge ja reguleerimis armatuur · Pumbad, filtrid, paisupaak(kinnine) · Mõõteriistad(termomeetrid, manomeetrid, vooluhulga mõõtiurid) · Omajõulisi või kaudse toimega regulaatoreid. Soojusvahetid kaasaegsetes kasutatakse soojusvaheteid mida nim veel kiirsoojusvahetiteks st soojustrassi kuum vesi voolab läbi soojusvaheti, annab soojuse ära. Torudes soojustrassi vesi ja torude vahel tagasivool. Neid kasutatakse ka kaasajal tarbevee soendamiseks. Olemas ka mahtpoilerid(gaas, elekter jne). Need soojusvahetid omakorda jagunevad: - toru-torus soojusvaheti(nim veel sektsioon soojusvaheti mis on toodud lk 10 joonis 51 peale selle 16B joonis 3 positsioon A) - Spiraaltoru soojusvaheti kus küttepind on spiraalselt
soojusenergeetika arenguplaanis" vajalikuks ühendada Tamsalu ja Sääse kaugküttesüsteemid ühtseks süsteemiks. Aruandes arvati, et süsteemi soojusvarustus peaks hakkama toimuma AS-i Tamsalu Kalor katlamaja baasil, mis ka 9 aastat hiljem realiseerus ehk Tamsalu katlamajast sai Sääse aleviku soojustootja. Lisaks arvati, et projekti läbiviimine on tehniliselt suhteliselt lihtsalt teostatav vajalik oleks olnud installerida 700m eelisoleeritud soojustrassi, orienteeruva maksumusega 116 000 eurot. 1997. aasta projekti toetas ka keskkonnaalane aspekt võttes Sääse katlamajalt keskkonnakahjuliku põlevkiviõli kütmise võimaluse, töötaks Tamsalu katlamaja suurema koormusega katlad nominaalile lähedasemal reziimil, mis seega tagaks ökonoomsema põlemisreziimi ja vähendaks kahjulike heitmete kogust õhus.75 Põhjus, miks projekt varem ei realiseerunud, tulenes tollasest soojusenergia hinnast (umbes 24
annaabi.ee 
