arvutuste juures ei tohi kasutada ideaalsete gaaside olekuvõrrandeid. Kasutada tuleb reaalgaaside olekuvõrrandeid. Veeaur tekib: 1. Veeauru on võimalik saada lihtsa aurustamise teel. Mida kõrgem temperatuur seda kiiremini aurustumine toimub. Iga aurustumine toimub pinna kaudu. Seisneb selles, et vedeliku pinnalt eralduvad keskkonda aktiivsemad molekulid, mille kineetiline energia on suurem molekulide keskmisest kineetilisest energiast. See protsess soojustehnikas huvi ei paku. 2. Veeauru võib saada veel keemise teel. Keemiseks nimetatakse intensiivset aurustmis protsessi, mis toimub kogu vedeliku massi ulatuses see tähendab auru nullid moodustuvad anuma seintel, ning eralduvad igalt poolt. Vee keemis-temperatuur sõltub rõhust. Mida suurem on rõhk seda suurem on keemis-temperatuur. Normaalrõhk Normaaltemperatuur Keemistemperatuur ; keemisrõhk .
T 11. Erisoojused. Termodünaamilise keha erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mida vajab teatud kogus ainet muutmaks oma temperatuuri ühe ühiku võrra. C=dq/dT J/(kg·K) Sõltuvalt termodünaamiliseprotsessi olemusest (erisoojuse määramise tingimustest) võib ühel ja samal kehal olla mitu erinevat liiki erisoojust. Erisoojuse arvväärtused võivad muutuda vahemikus –∞ kuni +∞. Soojustehnikas leiavad ulatuslikumat kasutust aine isohoorne ja isobaarne erisoojus. Püsimahuline ehk isohoorne erisoojus cv saadakse, kui termodünaamilise keha maht erisoojuse määramisel jääb konstantseks. Sellisel juhul dv = 0. Püsirõhuline ehk isobaarne erisoojus cp saadakse tingimusel, et selle määramisel termodünaamilise keha rõhk jääb püsivaks. Termodünaamilise keha isohoorne ja isobaarne erisoojus on omavahel seotud. Teades neist ühte, on teine keha termilise
p2 = 0,84 MPa . 4.Ülesanne: Määrata SI-süsteemis atsetüleeni (C2H2), metaani (CH4) ja süsinikmonooksiidi (CO) gaasikonstandi väärtused. Lahendus: C2H2 = 26 R = 8314/ = 8314/26 = 319,8 J/kg K CO = 28 R = 8314/ = 8314/28 = 297 J/kg K CH4 = 16 R = 8314/ = 8316 = 520 J/kg K . 3. GAASISEGUD. 3.1. Ideaalsete gaaside segud. Soojustehnikas puututakse sagedasti kokku mitmesuguste gaaside segudega (õhk, põlemisgaasid, gaaskütused jne.). Töötava kehana ei kasutata termodünaamikas mitte ühte gaasi, vaid gaaside segu, mis pole keemiliselt omavahel seotud. Sellise segu näiteks on meid ümbritsev õhk. Kuiv atmosfääri õhk koosneb lämmastikust, hapnikust ja teistest gaasidest. Gaaside segud on ainete põlemisel tekkivad gaasid. Sellistes segudes on lämmastik N2,
), valge-hall (polükrist.) Palju-uuritud ühend, keemiliselt üsna vastupidav Saadakse tööstuses peam.: Si + N2 (ahjudes või plasmavoos üle 1200ºC) SiO2 + C + N2 jt. meetodid Ei reageeri: HNO3, H2SO4, HCl Reageerib aeglaselt: H3PO4, intensiivselt: HF Laguneb sulatatud leeliste, leelismetall-oksiidide ja -karbonaatide toimel Paljude liht- ja liitainetega (ka õhuhapnikuga) reageerib alles helepunase hõõgumise to-l (üle 900ºC). Kasut. soojustehnikas (ahjude, termopaaride vooderdised; põletidetailid, reaktiivmootorite düüsid jm.), abrasiiv- ja isolatsioonimaterjalidena. Ränihalogeniide võib (analoogselt süsinikuga) vaadelda ränivesinike (silaanide) derivaatidena, kus osa H aatomeid silaanis on asendatud Hal aatomitega. Seetõttu nimetatakse ka halogenosilaanideks, millest tähtsamad on vastavad fluoro- ja kloroderivaadid. Ränifluoriididest on tuntumad SiF4 (tetrafluorosilaan) ja Si2F6 (heksafluorodisilaan) - mõlemad
annaabi.ee 
