Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soojustarbijate" - 5 õppematerjali

Elektroenergeetika alused
14
docx

Elektroenergeetika alused

õhuga jahutav gradiir, millega jahutatakse ülejääv soojus ning jahutusvesi suunatakse veekogusse On, näiteks Iru elektrijaam · Kondensatsioonijaamad: · Toodetakse ainult elektrienergiat · Ehitatakse kütuse leiukoha lähedale · Madala kasuteguriga (30-45%) · Kasutusel baaskoormusjaamadena · Koostootmisjaamad · Toodavad elektrit ja soojust · Ehitatakse soojustarbijate lähedale · Sõltuvad soojuse koormusgraafikust · Kõrgem kasutegur (kogukasutegur 70-80%) 19.Millised on gaasiturbiiniga soojuselektrijaama peamised agregaadid ning üldine tööpõhimõte? Kas Eestis on seda tüüpi elektrijaamu, kui jah siis nimeta mõni? Mille poolest erineb gaasiturbiiniga elektrijaam auruturbiiniga jaamast? Põlemiskamber, gaasiturbiin, generaator Erinevus: · Kütusena kas gaas või vedelkütus

Elektroonika → Elektroenergeetika alused
261 allalaadimist
Soojustehnika küsimuste vastused
21
doc

Soojustehnika küsimuste vastused

isoentroopilist rõhulangu. 34. Termofikatsioon (Soojuse ja elektri koostootmine) (soojuskasuteguri mõiste) Vastavalt tuntud termodünaamika teisele seadusele, ei ole võimalik kogu ringprotsessi juhitud soojust muundada mehaaniliseks tööks ning alati läheb midagi kaduma (q2) Selleks et q2 ­ te saaks kasutada vähemal või enamal määral tuleks tõsta p2 ­ te ning kui seda piisavalt teha saame sellise vee temperatuuri mida saab kasutada soojustarbijate poolt. Samas termiline kasutegur väheneb (elektri tootmine) aga üldine soojusekasutegur suureneb. (inimesed kasutavad sooja vett, jne) Selliseid elektrijaamu, mis väljastavad peale elektrienergia veel soojust nimetatakse koostootmisjaamaks (N:IRU). Sellist jaama aga l ' +q2 ' k= 0 = t + k ' iseloomustab soojuskasutustegur k. q1

Energeetika → Soojustehnika
403 allalaadimist
Soojustehnika eksami küsimused
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

kasutatakse ära turbiinist väljuva vee(auru) soojus ja sellist soojuse ja elektrienergia koostootmist nimetatakse termofikatsiooniks. Vastavalt tuntud termodünaamika teisele seadusele, ei ole võimalik kogu ringprotsessi juhitud soojust muundada mehaaniliseks tööks ning alati läheb midagi kaduma (q2)Selleks et q2 – te saaks kasutada vähemal või enamal määral tuleks tõsta p2 – te ning kui seda piisavalt teha saame sellise vee temperatuuri mida saab kasutada soojustarbijate poolt. Samas termiline kasutegur väheneb (elektri tootmine) aga üldine soojusekasutegur suureneb. (inimesed kasutavad sooja vett, jne) Selliseid elektrijaamu, mis väljastavad peale elektrienergia veel soojust nimetatakse koostootmisjaamaks (N:IRU). Sellist jaama aga iseloomustab soojuskasutustegur k. l0 ' q2 ' k  t  k ' . Kus l0´ - on kasulik töö, mis läheb elektrienergia tootmiseks, q2´ - on tarbijatele q1

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
139 allalaadimist
Hoonete soojussüsteemid
37
doc

Hoonete soojussüsteemid

toidetakse kõiki küttekehasi ühesusuguse temp veega. Kõik otse ühendatud. Väljavoolu toru ühendatakse eraldi teise toru külge. Nõuka ajal kasutati ühetoru süsteemi. Pidavat olema kokkuhoid Ühetoru süsteeme on raske balansseerida. Lk 11H, lk 15 joonis 62,63,64. KT3 küsimused: 1. Küttesüsteemide liigitus. 2. Kaugküttesüsteemi põhimõtte skeem(joonis) 3. Soojatarbevee soojusvõimsuse arvutamine(valem ka) ja põhielemendid. Milleks vajalik ringluspump 4. Soojustarbijate liigitus. 5. Sessioonsed ja aastaringsed soojustarbijad, kuidas muutub nende soojuskoormus.(vt lk 11) 6. Korterelamu soojukoormuse kestvusgraafik(lk 11) ja kuidas saab määrata soojuskoormusi vastavate pindaladena gaafikult. 7. Välistemp kestvusgraafik(vt lk 10 joonis 50), seletada kuidas graafik saadakse, kuidas ja milleks seda kasutatakse. 8. Kraadipäevade arvu mõiste, kuidas see määratakse ja mis selle abil saab leida(valem). 9

Energeetika → Soojustehnika
156 allalaadimist
Laeva katlad
84
docx

Laeva katlad

Seetõttu esitatakse katlas kasutatavale veele ranged nõuded, milliste täitmist tuleb katla ekspluateerimisel hoolikalt jälgida. Katelseadme tööprotsessiga seonduvalt võime vett liigitada järgmiselt: - katlavesi, milline asub aurustustorudes, kollektorites, ökonomaiseris ja teistes katla veetsirkulatsioonikontuuride elementides; leektorukatelde puhul katla keres; - kondensaat, milline saadakse äratöötanud auru kondenseerimisel kondensaatorites või auru kondenseerumisel soojustarbijate. Kondensaat suunatakse tavaliselt peale eeltöötlust toiteveena tagasi katlasse; - lisavesi, mida lisatakse katlasse vee- ja aurukadude kompenseerimiseks (ülemine ja alumine läbipuhe, tahmapuhurid, auru-mehaanilised pihustid, armatuuri ja torustike lekked, aurumine soojaveekastis jne). Lisaveena kasutatakse tavaliselt veemagestites toodetud destillaati, kuid mõnedel juhtudel võib väikeste abikatelde lisaveena kasutada ka kaldalt võetavat magevett;

Merendus → Laevandus
64 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun