tarbevee soojendamiseks, olme- ja muude elektri seadmete kasutamiseks. Valemileht! 19.Soojuslikult homogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus 1. Arvutatakse piirdetarindi iga materjalikihi soojustakistus: R=d/λd. 2. Määratakse üksikute kihtide soojustakistuste järgi piirdetarindi kogusoojustakistus: Rt=RSi+R1+R2+....+Rn+Rse, (m2K)/W [Valemileht!] Õhkvahe ja väliskeskkonna vahel olevate kihtide soojustakistusi tarindi soojusläbivusel ei arvestata. 20. Soojuslikult mittehomogeensetest kihtidest piirdetarindi kogusoojustakistus 1. Arvutatakse kogusoojustakistuse ülemine piirväärtus (piirde pinnaga risti) 2. Arvutatakse kogusoojustakistuse alumine piirväärtus (piirde pinnaga paralleelselt) 3. Leitakse nende aritmeetiline keskmine See meetod ei sobi: külmasildadest põhjustatud pinnatemperatuuride arvutamiseks; mitte-
tõsta nende soojuskiirgavuse intensiivsust ümbritsevasse keskkonda. Kuni 100 W soojusvõimsuse hajutamiseks saavutab radiaator suhteliselt madala temperatuuri (50 ºC või madalam) ning selle mõõtmed võivad olla suhtelisel väikesed, kuna jahutamiseks piisab loomulikust konvektsioonist. Suurematel võimsustel ja ümbritseva keskkonna temperatuuri puhul üle 60 ºC osutub sageli vajalikuks sundjahutus. Paljudel juhtudel paikneb pooljuhtkristall seadise ülaosas ning seetõttu omab soojustakistusi Rth1, Rth2, Rth3, ......, mida läbivad soojusvõimsused P1, P2, P3,..., ning temperatuur etteantud punktis arvutatakse i-elementide summana PRthi. Õhkjahutuse meetodid põhinevad teadaoleval ümbritseva keskkonna temperatuuril. Harilikult sisaldab transistori siirde temperatuuri arvutamisel kasutatav summaarne soojustakistus järgmisi takistusi: jahutusradiaatori ja ümbritseva õhu vahelist, transistori kere ning radiaatori vahelist, läbi isoleertihendi ja transistori
kasutatud erinevaid sisepinnatakistuste suurusi, sest energiaarvutus (külmasilla lisajuhtivus) tehakse keskmiste suuruste järgi, niiskustehnilise toimivuse arvutus (külmasilla temperatuuriindeks) tehakse kriitiliste suuruste alusel (üldiselt kasutatakse kriitilisuse taset, kus 90% olukordadest ei ületa määratud taset ja 10% olukordadest ületab määratud taset). EVS-EN ISO 10211-1:2000 standard soovitab külmasilla kriitilisuse arvutustes kasutada järgmisi sisepinna soojustakistusi, vt. Tabel 6.1. 67 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Tabel 6.1 Arvutustes kasutatud pinna soojustakistuste suurused Pinna soojustakistus sõltuvalt soojusvoolu suunast Üles (lagi) Horisontaalne (sein) Alla (põrand)
kasutatud erinevaid sisepinnatakistuste suurusi, sest energiaarvutus (külmasilla soojusjuhtivus) tehakse keskmiste suuruste järgi, niiskustehnilise toimivuse arvutus (külmasilla temperatuuriindeks) tehakse kriitiliste suuruste alusel (üldiselt kasutatakse kriitilisuse taset, kus 90% olukordadest ei ületa määratud taset ja 10% olukordadest ületab määratud taset). EVS-EN ISO 10211-1:2000 standard soovitab külmasilla kriitilisuse arvutustes kasutada järgmisi sisepinna soojustakistusi: aknaklaas Rsi = 0,13 m2K/W; ruumi ülemine osa Rsi = 0,25 m2K/W; ruumi alumine osa Rsi = 0,35 m2K/W; välissein kapi taga Rsi = 0,5 m2K/W. EVS-EN ISO 13788 standard soovitab külmasilla kriitilisuse arvutustes kasutada järgmisi sisepinna takistusi: aknaklaas Rsi = 0,13 m2K/W; ruumi ülejäänud osad Rsi = 0,25 m2K/W. 94 Tabel 3
annaabi.ee 
