määratakse C-alusel.C kättesaamiseks kasut.C- veeaur-mullas u.0,001% suure soojuse mulda tungimise,leviku ja hapendamist. Aeroobses ting.toimub liikumisvõimega(hästi vähe mullas) ärandamisega. Mulla hapendus-taandusreziim-mõistetakse õhu-,vee-ja põhjavee mõjul. Väljauhtumisega seotud soojusreziimist tulenevaid hapendus ja protsessid- leostumine-vees lahustuvate soolade taanusreaktsioone mullas.Hapendusprotsessid ja hüdrokarbonaatide eemaldumine alumistesse a)põõrdumatu-humifikatsioon mullas kihtidesse.Protsess profiilis ei ilmne.Mullaprofiili b)pöörduvad-valentsi muutvate allosas esineb kindlasti"keemine". Kombineerub elemetidega.Kõrge temp ja vähene niiskus- savistumisega-savistunud Bm horisnodi
Pk = Pk = Plp / cos ** ehk pinnakaredusest ja nende vahelistest piludest , mootori koormatusest Jõud N* on väärtuselt võrdne ja suunalt vastupidine normaaljõuga Pj = -(Pj1+ Pj2) = - (P1 cos + P2 cos 2) ja soojusreziimist. Hõõrdejõude tuleb arvestada mootori mehaanilise N. Saadud võrrandi esimest liidetavat nimetatakse esimese järgu kasuteguri arvestamisel. Kahe võrdse jõu N ja N* jõupaar moodustab õlaga H inertsjõuks (Pj1) ja teist liidetavat teise järgu inertsjõuks (Pj2 reaktiivmomendi. Mr. = -Mp )
Kõrge laskevõimet. taseme puhul satub palju õli põlemiskambrisse, kus see Summutite ja väljalasketorude puhastamine. Kahetakti- asjatult ara põleb, tahmates lisaks mootorit. ,.. liste mootorite summutid täituvad nõega kiiremini kui nel- jataktilistel mootoritel. Mustumise kurus sõltub käsutata- vast õlist, mootori soojusreziimist ja karburaatori regulee- Toitesüsteemi korrastamine ja rikked ringust. Ka põhjustab väljalaskesüsteemi mustumine neil mootoreil tunduvat võimsuse kadu ja kütusekulu suurene- Toitesüsteemi korrastamisel peab esmajoones jälgima, kas mist, Katsed näitavad, et üksnes 20000 km läbimisel välja- kusagil pole lekke