· Seadmed toimivad iseseisvalt, ette antakse parameetrid, mida automaatika täidab. · Soojussõlme on võimalik programmeerida ööpäeva ja nädala lõikes (erinev küttevõimsus öösel-päeval, tööpäeval-puhkepäeval). Soojussõlm · Soojusallikana võib põrandakütte puhul kasutada ka soojuspumpasid. · Õhk-vesisoojuspump on ühendatud otse küttesüsteemi jaotuskollektoriga. Õhk-vesisoojuspump · Õhust saadav soojus kantakse soojuspumbas üle teda läbivale veele. · Küttesüsteemis on ringluspump, mis paneb vee küttekontuuris liikuma. · Õhksoojuspump reguleerib vastavalt välisõhu temperatuurile küttesüsteemi mineva vee temperatuuri. · Väljuva vee temperatuur on +40°C. · Õhksoojuspump töötab sõltuvalt seadmest efektiivselt välisõhutemperatuuridel kuni -25 °C. · Maasoojuspumbal kasutatakse soojuse saamiseks maa sisse paigaldatud torustikku, milles voolab külmaine.
Elektrikütte miinused: konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku sisekliima, alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib elektriküte nii mõnestki teisest küttesüsteemist kallimaks osutuda, pikema voolukatkestuse korral ei saa kuidagi tuba soojaks Soojuspumbad Maasoojuspump Õhusoojuspump Maasoojuspump Soojuspumba eelised Soojuspumba suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess Ei ole vajadust ehitada katlamaja koos eraldi sissepääsu, korstna ja mahutiga. 100% automatiseeritud Süsteem on peaaegu hooldevaba. Tuleohutu. Töökindel. Pikaealine. Ökonoomne. Maasoojuspumba puudused Suhteliselt suur alginvesteering. Nõuab suuremat krunti (maakollektori paigaldamiseks). Puurkaevude puurimine maakollektori paigalduseks suhteliselt kulukas. Maasoojuspump Õhusoojuspump
Soojuspumbad on efektiivsed, keskkonna sõbralikud ja neid on mugav kasutada. Ainuüksi jääb Rootsis aastas põletamata kaks miljonit kuupmeetrit kütteõli, keskkonda laskmata 3,8 miljonit tonni süsihappegaasi. Kokkuhoitud elektrienergia 15 teravatt-tundi vastab kahe jõujaama aastatoodangule. Naaberriigis Soomes hoitakse aastas kokku 300 miljonit kilovatt-tundi elektrienergiat ja loodusesse jääb paiskamata 100 000 tonni süsihappegaasi kuna soojuspumbas puudub põlemisprotsess, jääb põlemata ka märkimisväärne kogus hapniku. Kahjuks ei ole soojuspumbad Eestis väga levinud, kuid õnneks on inimesi kes muretsevad kekskonna heaolu pärast ja kasutavad soojusenergiat säästlikult. Need inimesed, kes muretsevad omale maasoojuspumba, käivad alguses välja suured summad. Tulevikus on neil majanduslik olukord parem kuna nad maksvad elektri eest 2/3 vähem kui nendel kellel pole soojuspumpa.
Vana maja ventilaatoriks on ahi. Külm ja värske õhk siseneb aknapiludest ja hoone konstruktsiooni piludest. Piirded võimaldavad värske õhu sissepääsu, need pole eriti soojapidavad. Tänapäeval on erinevaid küttesüsteeme. Enamlevinud on puuküttega ahjud, pliidid ja kaminad. See on ka kõige odavam küttesüsteem, kuid ta ei ole kõige loodus sõbralikum. Uuemateks on maasoojuspumbad. Nende suureks eeliseks on selle kahesuunaline tööjaotus. Soojuspumbas puudub soojuse tootmisel põlemisprotsess. Soojuspump on automatiseeritud. Maasoojuspumba puuduseks on suhteliselt suur alginvesteering. See nõuab suuremat krunti, kuhu see süsteem paigutatakse. Õhksoojuspump on põhikütteseade, mis kasutab soojuse tootmiseks välisõhus salvestunud päikeseenergiat. Õhksoojuspumbaga saab tubadesse umbes 20-23 kraadi aga talvel sellest ei piisa see hakkab rohkem elektrienergiat tarbima või tuleb lisa küttekeha kasutada.
Esitlus soojuspumbad Tallinn 2013 Sissejuhatus 1. soojuspumba töö põhimõte 2. soojuspumpadest üldiselt 3. soojuspumpade lühiiseloomustus 4. õhk-õhk soojuspumbad 4.1 õhk-vesi soojuspumbad 5. maasoojuspump 6. kokkuvõte 7.kasutatud kirjandus Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub.
http://kokkuhoid.energia.ee/? id=1318&PHPSESSID=3486902c77b9effd8d7fe765a9ecd7da Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[9] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2. Keskkonnasoojus hakkab soojendama soojuspumba aurustis külmainet, mis aurustub.
ühendatud torustiku abil suletud süsteemiks. Süsteemis ringleb külmaagens, mis ühes süsteemi osas on vedelas ja teises gaasilises olekus.Vedelikel on sõltuvalt rõhust erinev keemistemperatuur ehk keemispunkt. Mida kõrgem rõhk seda kõrgem keemispunkt. Näiteks vee keemispunkt normaalrõhul (1atm) on 100 ºC. Rõhku kahekordistades on vee keemispunkt 120 ºC. Normaalrõhku poole võrra vähendades on vee keemispunktiks vaid 80 ºC. Soojuspumbas ringlev külmaagens käitub sarnaselt, selle keemispunkt muutub sõltuvalt rõhu muutusest. Külmaagensi eripäraks on väga madal keemispunkt, mis on normaalrõhul - 40 ºC. See võimaldab külmaagensi kasutada madalate temperatuuridega soojusallikate juures. Soojuspumba tööpõhimõtte kirjeldus maasoojuspumba näitel Kollektoris ringlev külmakindel lahus (külmakandja) soojeneb maapinda salvestunud päikeseenergia toimel.
Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. 2
................................................................ 11 6. Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 12 2 3 1. Sissejuhatus Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks meid ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu kui maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega nagu tavaline külmkapp - ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. · Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojusallikast soojuspumpa. · Keskkonnasoojus soojendab soojuspumba aurustis külmaainet, mis aurustub.
1 0 i m el i 1 kus i, m kompressori sisemine ja mehaaniline kasutegur, el - elektrimootori kasutegur. Nagu nähtub valemist oleneb Soojuspumba tegelik soojustegur oleneb teoreetilisest soojustegurist (mis omakorda sõltub ainult külmutusagensi absoluutsest aurustumis- ja kondenseerumistemperatuurist st temperatuuritõusust soojuspumbas) ja suurel määral kompressorist ning seda käitavast mootorist. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 46 Soojusteguri olenevus T soojuspumbas 0, 9 0,75 sp j00 8 0,74 j 7 hsp
paigaldatud on vaid paarkümmend vett soojendavat kollektorit ning paarikümne majaka ja meremärgi valgustuse tagamiseks kasutatakse elektrit tootvaid päikesekollektoreid. Igal juhul on päikeseküttel suur tulevik. 11 1.5 Soojuspumbad Soojuspump on seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud päikeseenergiat. Soojuspumbas võite ära kasutada nii välisõhu, veekogu või maapinna soojust, mis muudetakse eluruumi kütteks ja soojaks tarbeveeks. Soojuspump vajab oma tööks täiendavalt ka mingil määral elektrienergiat. Soojuspump töötab sama põhimõttega[Lisa 1; Pilt 10] nagu igapäevane külmkapp. Ainult jahutamise asemel toodetakse soojust. Soojuspumba tööpõhimõte: 1. Looduses salvestunud päikeseenergia juhitakse soojuspumpa. 2
drosselventiil ning kaks soojusvahetit – aurusti ja kondensaator. Kõik osised on omavahel ühenduses ja moodustavad suletud süsteemi, kus tsirkuleerib külmutusagent.. Soojuspumba tegeliku soojusteguri määramiseks kasutatakse valemit Soojuspumba tegelik soojustegur oleneb teoreetilisest soojustegurist (mis omakorda sõltub ainult külmutusagensi absoluutsest aurustumis- ja kondenseerumistemperatuurist st temperatuuritõusust soojuspumbas) ja suurel määral kompressorist ning seda käitavast mootorist. 31. Soojuspumpade madalatemperatuurilised soojusallikad. Peamised madalatemperatuurilised soojusallikad on looduslikud soojusallikad, ga ka mitmete tehnoloogiliste protsesside heitsoojus. Madalatemperatuurse oojusallika soojus antakse aurustis või soojendis külmutusagensile üle vahetult õi vahesoojuskandja abil. Õhu kasutamist madalatemperatuurse soojusallikana raskendab peamiselt
annaabi.ee 
