(J). Soojushulga ühikuna veel seni tarvitatav kalor (cal) on dzauliga seotud järgnevalt: 1cal =4,17 J. Termodünaamilise süsteemi soojusmahtuvus on füüsikaline suurus, mis näitab, milline soojushulk muudab süsteemi temperatuuri 1 K võrra: Q Q C= = . (5.12) T dT Ühikulise massi ja ühe kilomooli soojusmahtuvusi nimetatakse vastavalt erisoojuseks c ja kilomoolsoojuseks Cm : C c= , (5.13) M C Q Cm = = M M T . (5.14)
(2.20) z mol⋅K Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik aine massiühiku temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. C C keha J c= = . (2.21) M m K⋅kg Gaasi soojusmahtuvus sõltub sellest, millise protsessi käigus gaasi soojendatakse. Edaspidi, antud peatükis vaatleme ideaalse gaasi soojusmahtuvusi ning moolsoojusi. Uurime lähemalt moolsoojust jääva ruumala ning jääva rõhu korral. A Moolsoojus jääva ruumala korral Olgu meil tegemist ideaalse gaasiga ning aine hulk z = 1 mool. Leiame siis ideaalse gaasi moolsoojuse jääva ruumala korral CV. Lähtume termodünaamika I seadusest: dQ≡ Q=dU dA. (2.22) Kuivõrd gaasi töö (väga väike töö) lõpmata väikesel paisumisel d A= p⋅dV ning et V=const, siis
süsteemi, kus keemilise reaktsiooni soojusefekti määramiseks mõõdetakse teadaoleva soojusmahtuvusega süsteemi osa (näiteks vee) soojenemist või jahtumist selle reaktsiooni toimel. Eeldusel, et äraantav ja vastuvõetav soojushulk on võrdsed (energia jäävus), saab temperatuuri muutusest leida reaktsiooni soojusefekti: qkalorimeeter = - qreaktsioon Kalorimeetri soojusmahtuvus soojushulk, mis on vajalik kalorimeetri temperatuuri tõusuks 1 kraadi võrra. Kalorimeetri soojusmahtuvusi määratakse eksperimentaalselt kus ckalorimeeter on kalorimeetri soojusmahtuvus, T -temperatuuri muutus Kalorimeetri tüübid: · Lihtne e. isobaarne kalorimeeter protsess (reaktsioon) toimub konstantsel rõhul, ruumala võib muutuda. · Pommkalorimeeter protsess toimub kindlas, suletud ruumalas tavaliselt teraskonteineris. Sobib põlemisreaktsioonide uurimiseks. Termokeemilised võrrandid
annaabi.ee 
