arvestada soojuse levi protsessidega ja väga tihti need soojusprotsessid võivad osutuda määravaks antud seadme konstruktsiooni valikul, sest paljude seadmete korral soojuslik reziim mängib olulist osa selle seadme töökindluse kindlustamisel ja töövõimelisteks ja seejuures ökonoomseteks või efektiivseteks osutuvad need konstruktsioonid ja seadmed milles kindlustatakse ettenähtud optimaalne soojusreziim või jahutusreziim. Lihtsamad soojusleviku viisid Keha erinevate osade vahel või erinevate kehade vahel. Lihtsamad soojusvahetus liigid oleksid järgmised: 1. Soojusjuhtivus 2. Konvektsioon ja konvektiivne soojuslevik. 3. Soojus kiirgurs. Soojusjuhtivuseks nim. soojuse leviku protsessi kehade sees, mis on esile kutsutud keha microosakeste liikumisest ja omavaheliest kontakteerumisest. Temp. vahe olemasolul kehas ja mis toimub ilma keha makroskoopilise liikumiseta. Liiguvad ainult mikroosakesed ja põrkuvad kokku
langeb ning osa külmutusagenssi aurustustub ja tekib niiske küllastunud aur mis siseneb külmkambrisse. q 0 h1 - h4 Jahutustegur: = = ,sest qo=h1-h4 ja lk=h2-h1 lk h2 - h1 59. Soojulevi liigid ja nende olemus ja iseloomustus. Soojuslevi on soojusleviku protsess erinevate kehade vahel, lehade sees ja soojuslevil keskkonda. Soojuslevi jaguneb 3ks ja need on: 1) Soojusjuhtivus Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul. Esineb kõigis kehades (vedelik, gaas, tahke) kõige tugevam metallides. 2) Konvektsioon ehk konvektiivne soojuslevi Erineva temperatuuriga vedeliku või gaasi masside liikumine ja omavaheline segumine
langeb ning osa külmutusagenssi aurustustub ja tekib niiske küllastunud aur mis siseneb külmkambrisse. q 0 h1 h4 Jahutustegur: ,sest qo=h1-h4 ja lk=h2-h1 lk h2 h1 59. Soojulevi liigid ja nende olemus ja iseloomustus. Soojuslevi on soojusleviku protsess erinevate kehade vahel, lehade sees ja soojuslevil keskkonda. Soojuslevi jaguneb 3ks ja need on: 1) Soojusjuhtivus Soojuse leviku protsess kehade sees, mis on tingitud selle aine elementaarosakeste liikumisest temperatuuride vahe olemasolul. Esineb kõigis kehades (vedelik, gaas, tahke) kõige tugevam metallides. 2) Konvektsioon ehk konvektiivne soojuslevi Erineva temperatuuriga vedeliku või gaasi masside liikumine ja omavaheline segumine
Siis veresooned ahenevad ja verevarustus väheneb, kleha temp langeb. Oma eksistentsiks ja sellest toidust valdav osa muutub soojuseks. Ainevahetuse intensiivsuse ühik [met] 1met =58,2W/m2 Magamise ajal on 0,8met Kodustel majapidamis töödel 2 meti,aktiivsele korvpallimängule on 6-7 met-i. Clo-riietuse soojustakistuse ühik 1clo=0,155m2/W.K(kraad) Konvektiivne ja kiirgusli soojuslikülekanne on enamvähem võrdsed. Ruumi soojusmugavust iseloomustavad temperatuurid. Enam levinud soojusleviku temp. · kuiva termomeetri temp (siseõhu temp) tk-on ruumi õhus paikneva ja soojuskiirguse eest kaitstud temp. Kontori soovitatav temp 21 -23, raske tööpuhul 13-17kraadi. Füsioloogid pakuvad ruumides talvel +20,suvel +22. Alasti inimesele +28. Tegevuseta inimene tunnetab 2 kraadise täpsusega. Tegevusega inimene tajub 8 kraadise vahega. Niiskeõhk on parem soojusjuht kui kuiv õhk. Õhu niiskuse juures 65% on sobiv temp 22 kraadi. 30% +26.