nhtava kui ka ultravalgusena.Infravalgust nim.mnikord ka soojuskiirguseks,kuid soojuslik toime on kikidel pikesekiirguse liikidel.Maad soojendab philiselt infravalgus ja nhtav valgus.Ultravalguse osa pikesekiirguses on vike.Soojust kiirgavad kik kehad.Soe ahi soojendab tuba kll konveksiooni tttu ,aga samas ka kiirguse abil.hk soojuskiirguse mjul oluliselt ei soojene. Soojuskiirguseks nimetatakse sellist kiirgust, mida keha emiteerib ainuksi soojusenergia arvel. See on ka ks soojuslekande vormidest (lisaks soojusjuhtivusele ja konvektsioonile). Nagu praktiline kogemus nitab, sltub soojuskiirguse intensiivsus ja spekter keha temperatuurist. Madalatel temperatuuridel (mnisada kraadi) on hgumine vaevumrgatav ja on punaka tooniga. Temperatuuri tstmisel soojuskiirguse intensiivsus kasvab ja kiirgav keha omandab alguses kollaka (hglamp, 3000), seejrel valge (Pike, 6000) ja lpuks sinaka tooni (alates ca 8000). Kuigi
ehitatakse koha peal kasutades hest vi erinevatest allikadest kokkusobivate korstna osade kombinisatsiooni. Vlissein on korstna vline sein mille pind on kontaktis mbritseva vi vliskeskkonnaga vi on samas ka vlisvooder vi mbris. mbris on korstna mber olev kaitse kate mis pakub tulekahju korral lisa kaitset ja vib tagada tiendavat takistust soojuslekandel. Vlisvooder on korstna mber olev konstruktsiooni mitte kuuluv vlissein kaitseks soojuslekande vi ilmastiku kahjustuste eest vi kaunistuseks. Lriplokk on tehases valmistatud he-vi mitmekihilise seina ja he vi enama lriga korstna osa. Suue on korstna vljalaske avale paigaldatud tarvik. Tahmapleng on lris siseseinale ladestunud sttiv jgi plemine. Tahmaplengu kindel korsten on korsten mis talub mretletud krgtemperatuuri soojus mju. Kondetsiaat on vedelsaadused mis tekivad suitsugaasi temperatuuri langemisel veeauru kastepunkti tasemele vi madalamale. Vuuk on kahe korstna osa vaheline hendus
kaotsi 2%. Katla trummel on tidetud sepearatsiooni sedamega, mille lesandeks on separeerida aur veest vlja. Need sepearatsiooni seadmed paiknevad allpool vee nivood. Allapoole vee nivood paigaldatakse perforeeritud trosselplaat. ##AURU JA VEE KATELDE KTTEPINNAD (NENDE KONSTRUKTSIOONID)## Kik katla kttepinnad on pindtp soojusvahetid. Olenevalt gaaside voolusuunast jaotatakse katla kttepinnad kolme rhma: 1)Pikivoolupinnad 2)Ristivoolu kttepinnad 3)Segavoolu kttepinnad Soojuslekande iseloomu jrgi jaotatakse kalta kttepinnad: 1)Kiirguskttepinnad st, et soojus kantakse leegilt kolde erkaanidele le 90% on kiirgus. 2)Konvektiivkttepinnad antakse soojust kuumadelt gaasidelt konvektsiooni teel, niteks lekuumendis, konomaiseris ja hueelsoojendis vastavalt aurule, hule ja veele. Kiirguskttepinnad asuvad koldes. 3)Aurutus kttepinnad on need kttepinnad, kus toimub vee kuumutamine keemiseni, vee aurustamine, mis lppeb kllastunud auru tekkimisega.
Keha siseenergiat saab muuta kahel viisil: mehaaniline töö ja soojusülekanne. Soojusülekandeks nimetatakse keha siseenergia muutmise viisi, kus energiat antakse mehaanilist tööd tegemata ühelt kehalt teisele. SOOJUSJUHTIVUS on soojusülekande viis, milles antakse edasi osakeste võnkumise energia, aine ise kaasa ei liigu. Head soojusjuhid on metallid, halvad gaasid. KONVEKTSIOON soojusülekande viis vedelikes ja gaasides, mis toimub aine enda ringlemisena. SOOJUSKIIRGUS soojuslekande viis, mis toimub ka tühjuses. Kiiratava energia hulk sõltub temperatuurist, kiirguri pindalast. Samal temperatuuril kiirgavad (neelavad) tumedad kehad rohkem kui heledad. 6. Mis on soojushulk? SOOJUSHULGAKS nimetatakse keha siseenergia hulka, mis keha saab või kaotab soojusülekandes. Soojushulk on füüsikaline suurus. Soojushulga tähis on Q Soojushulga ühik on 1J ja 1cal Q= cmt Q soojushulk 1J c aine erisoojus 1 J
annaabi.ee 
