Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"soojusläbikanne" - 9 õppematerjali

soojusläbikanne - soojus levib järjestikku konvektsiooni ja kiirguse teel seinapinnale, läbib soojustjuhtiva seina ja väljub teise keskonda.
Soojustehnika 8-praktikumitöö kontrollküsimuste vastused
2
doc

Soojustehnika 8. praktikumitöö kontrollküsimuste vastused

ääres tekib pinna ja vedeliku (gaasi) vahel soojusvoog, mida määrab Newton- Richmanni valem: q=*t [W/m2], kus võrdetegur on soojusülekandetegur. Soojusläbikandetegur k = 1 / ( 1/1 + (i/i) + 1/2 ) [ W/(m2*K)] iseloomustab soojusläbikane intensiivsust. Seejuures 1 ja 2 on vastavad fluidiumide (so voolav aine, füüsikanähtuste seletamiseks oletatud kaalutu vedelik) soojusülekandetegurid, ­ seina paksus ja ­ seina soojusjuhtivustegur. Soojusläbikanne tekib soojusvoo liikumisel ühelt soojuskandjalt teisele läbi tahke seina; see koosneb soojusülekandest kahes fluidumis ning soojusjuhtivusest seinas. 2. Millest oleneb radiaatori soojusläbikanetegur k ? k sõltub nii soojusülekannet mõjutavatest suurustest (1 ­ soojusülekandetegur kondenseeruvalt aurult radiaatori sisepinnale, 2 ­ soojusülekandetegur radiaatori välispinnalt õhule) kui ka soojusjuhtivust mõjutavatest suurustest (radiaatori seina

Energeetika → Soojustehnika
302 allalaadimist
Soojustehnika - küsimused vastustused
12
doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

+Wt=100%, kus s- tuhk, w- niiskus, t- tarbimisaine. Tahke Emailvärvidel on   0,97 , ehk kiirgavad hästi soojust. kütuse suurenemisega suureneb nende C sisaldus kusjuures hapniku ja vesiniku sisaldus väheneb. Vedelkütuses esineb S org.te ühenditena, gaaskütustes aga kas vesiniksulfiidina või 17. Soojusläbikanne – kahe soojuskandja vaheline vääveldioksiidina. Väävlit loetakse kahjulikuks lisandiks, tema soojusvahetus, mis toimub läbi neid lahutava tahke vaheseina põlemisel eraldub 3x vähem soojust kui C põlemisel. või läbi nendevahelise piirpinna. Isel soojusläbikandetegur Väävliühendid põhjustavad ka korrosiooni. Gaasiline kütus

Energeetika → Soojustehnika
94 allalaadimist
Soojustehnika teooria eksamiks
2
doc

Soojustehnika teooria eksamiks

nim. kütuse täielikul põlemisel järele jäävat tahket ilma tööta. Entalpia ei muutu. Ideaalse gaasi puhul temp. Gradt=dt/dx=const=ts2-ts1/x2-x1=ts2-ts1/. q=/(ts1- jääki.Kütuste tuhad jaotatakse kolme klassi: raskesti ei muutu küll aga muutub küll aga reaalsete gaaside ts2), [W/m2]. sulav tuhk (t3>1425C), keskmiselt sulav tuhk korral. 34.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas. (t3=1200...1425C) ja kergesti sulav tuhk (t3<1200C). Soojusläbikanne- soojus levib järjestikku konvektsiooni 39.Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste ja kiirguse teel seinapinnale, läbib soojustjuhtiva seina ja kuumutamisel kütuse orgaaniline osa laguneb, mille väljub teise keskonda. tulemusena eralduvad gaasilised produktid--kütuse

Energeetika → Soojustehnika
730 allalaadimist
Keemiatehnoloogia 3 K T
3
docx

Keemiatehnoloogia 3 K.T

2CH2 = CH2 + H2SO4.............(CH3CH2O)2SO2 Tereftaalhape Dimetüültereftalaat autoklaavi. Etüleeni konversiooni aste on ca 10-30%. Tekkinud estrid (monoester hüdrolüüsub paremini) Polümerisatsioon on kaheastmeline protsess. Algul Vajalik on hea segamine ning soojusläbikanne, kuna hüdrolüüsiti vees umbes 2 tunni jooksul ja 60-70 C saadakse tereftaalhappe esterdamisel nn ester reaktsioon on tugevalt eksotermiline. Reageerimata juures: monomeer: etüleen eraldatakse polymeerist kõrgsurveseparaatoris ja

Keemia → Keemia ja säästev...
24 allalaadimist
Soojustehnika eksamiküsimused-vastused
19
doc

Soojustehnika eksamiküsimused (vastused)

Temperatuuri neljanda astmega. 3) Kirchhoffi seadus: Kõikide kehade kiirgusvõime ja neeldumisvõime suhe E1/A1 ühesugustel temperatuuridel on võrdne ja võrdub seejuures absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsusega. Kiirgusintensiivsuse ja absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsuse suhet nimetatakse mustusastmeks. Mustusaste oleneb temperatuurist, pinna omadustest ja pealiskihi olukorrast. 70. Soojusläbikande mõiste. Soojusläbikanne ühekihilises tasapinnalises seinas. Valemi tuletus vastava skeemi alusel. Soojusläbikandeks nimetatakse komplitseeritud soojuse levi viisi, kus soojus antakse üle voolavalt vedelikult või gaaasilt tahke keha pinnale konvektsiooni ja kiirguse teel. Läbi tahke keha pinna soojus levib edasi soojusjuhtivuse teel ja edasi tahke keha teiselt pinnalt antakse soojus edasi konvektsiooni ja kiirguse teel mingisugusele teisele vedelikule või gaasile. Seda seina nim. küttepinnaks

Energeetika → Soojustehnika
775 allalaadimist
SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED
54
pdf

SOOJUSTEHNIKA EKSAMI VASTUSED

Iga suund on iseloomustatav nurgaga , mille ta moodustab pinna normaaliga n. Seadus: abs. musta keha kiirgusvoog on võrdline abs. temp-i neljanda astmega. Eo=oT4 , =E/Eo- nim. mustsuse astmeks. On erinevatel kehadel ja materjaalidel katseliselt kindlaks määrtud ja toodud tabelites. Nt: oksüdeerunud sile raud  =(100-500C) 0,72-0,84; poleeritud alumiinium  =0,04-0,06; lumi  = 0,8 valguskiirgust peegeldab hästi, aga infrapunakiirgust neelab täiega, vesi  = 0,96 17.Soojusläbikanne tasapinnalises seinas. Soojusläbikanne- soojus levib järjestikku konvektsiooni ja kiirguse teel seinapinnale, läbib soojustjuhtiva seina ja väljub teise keskonda. Soojusvoog soojusläbikande korral--> k-soojus-läbikandetegur sõltubsoojusjuhtivust  t1  t 2 t t mõjutavatest  q  1 2 teguritest ja soojusläbikandest

Energeetika → Soojustehnika
55 allalaadimist
Soojustehnika eksami küsimuste vastused
19
doc

Soojustehnika eksami küsimuste vastused

Temperatuuri neljanda astmega. 3) Kirchhoffi seadus: Kõikide kehade kiirgusvõime ja neeldumisvõime suhe E1/A1 ühesugustel temperatuuridel on võrdne ja võrdub seejuures absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsusega. Kiirgusintensiivsuse ja absoluutselt musta keha kiirgusintensiivsuse suhet nimetatakse mustusastmeks. Mustusaste oleneb temperatuurist, pinna omadustest ja pealiskihi olukorrast. 70. Soojusläbikande mõiste. Soojusläbikanne ühekihilises tasapinnalises seinas. Valemi tuletus vastava skeemi alusel. Soojusläbikandeks nimetatakse komplitseeritud soojuse levi viisi, kus soojus antakse üle voolavalt vedelikult või gaaasilt tahke keha pinnale konvektsiooni ja kiirguse teel. Läbi tahke keha pinna soojus levib edasi soojusjuhtivuse teel ja edasi tahke keha teiselt pinnalt antakse soojus edasi konvektsiooni ja kiirguse teel mingisugusele teisele vedelikule või gaasile. Seda seina nim. küttepinnaks

Energeetika → Soojustehnika
61 allalaadimist
R-Munteri keemiatehnoloogia 3-kontrolltöö
7
docx

R. Munteri keemiatehnoloogia 3. kontrolltöö

Teda võib polümeriseerida suspensioon-või emulsioonmeetodil. Teflon on kõige paremate omadustega polümeer.Kasutatakse reaktorite, tihendite, torude, isolatsioonmaterjali jm valmistamiseks. 25. LDPE ja HDPE tootmine Madala tihedusega PE (LDPE) tootmine Protsess viiakse läbi kõrgel rõhul n CH2 = CH2...- CH2 - CH2 -] n. Kõrge rõhuga saadakse suur monomeeri kontsentratsioon, mis on vajalik, et siduda lühikese elueaga radikaale.. Vajalik on hea segamine ning soojusläbikanne ( eksotermiline). .Kuum PE lastakse labi ekstruuderi graanulitena külma vette,kuivatatakse ja pakitakse.Kõrge tihedusega PE (HDPE) tootmine Tuntakse mitmeid kommertsiaalseid protsesse. Ziegler-protsess kasutab pehmeid tingimusi, et polümeriseerida etüleeni lahust CH-lahustis. Protsessi võib läbi viia CH-lahustis või hoopis keevas kihis gaasifaasis . Keevas kihis polümeriseerimisel lastakse polümeeri graanulitel kasvada kuni 1 mm läbimooduni, siis nad eraldatakse kihi põhjast. 26

Keemia → Keemiatehnoloogia
35 allalaadimist
Soojustehnika eksami küsimused
90
pdf

Soojustehnika eksami küsimused

t = f(x, y, z) 𝜕𝑡 Temperatuurigradient: gradt=∇t= 𝜕𝑛 𝜕𝑡 𝜕𝑡 𝜕𝑚 =cosβ𝜕𝑛 Põhiviisid: konvektiivne soojusülekanne, kiirgussoojusülekanne, statsionaarne soojusvoog läbi seina, Statsionaarne soojusvoog läbi mitmekihilise seina, Soojusläbikanne 36. Soojusjuhtivus. Fourier seadus. Statsionaarne soojusvoog läbi seina. Fourier seadus: soojusvoog kehades on võrdeline temp. Gradiendiga q= - λgradt, W/m2 λ - soojusjuhtivustegur, W/(m·K), sõltub temperatuurist, poorsusest, niiskusest jt. λ = λ0 [1 + 𝑏(𝑡 − 𝑡0 )], W/(m·K) Soojusjuhtivuseks nim. nähtust, mille juures soojuse levik kehades toimub keha väikeste osakeste omavahelise vahetu kontakti teel. Ühesusetingimused: 𝜕𝑡 𝑞

Tehnoloogia → tehnomaterjalid
139 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun