kiiruse sujuvat reguleerimist. On kasutatav metalli- ja puidutöötlemismasinatel. Mitmekiiruselistel mootoritel on madal kasutegur () ja võimsustegur (cos). Kiiruse reguleerimine võrgupinge sageduse muutmisega Sagedusreguleerimine võib olla sujuv. Staatilisi sagedusmuundureid kasutatakse kiiruse reguleerimise kõrval ka võimsate asünkroonmootorite sujuvaks käivitamiseks alates väikesest sagedusest. Siis vähenevad voolutõuked võrgus, mootori elektromehaanilised ja soojuskoormused. Kuni 50...60 kV·A sagedusmuundureid võib ehitada täiesti tüüritavate türistoridega või jõutransistoridega Elektrimootori võimsuse valimine Elektriajam töötab tõrgeteta ainult siis, kui mootor on valitud õige võimsusega. Mootori valimisel suure võimsusvaruga kulutatakse asjatult materjale ja halvenevad mootori majanduslikud näitajad. Halveneb kasutegur ja asünkroonmootoritel ka võimsustegur. Mootori ülekoormamisel ta kuumeneb ülemäära, mähis vananeb intensiivselt.
Selles Autonoomsed on omakorda vooli- või pingeinverterid. Staatilisi sagedusmuundureid kasutatakse kiiruse väljendub ekvivalentse võimsuse meetodi piiratus. reguleerimise kõrval ka võimsate asünkroonmootorite sujuvaks käivitamiseks alates väikesest sagedusest. 36. Mootori võimsuse valimine lühiajaliseks talitluseks. Meetodiliselt on õige mootori valikut lühiajaliseks Siis vähenevad voolu tõuked võrgus, mootori elektromehaanilised ja soojuskoormused. Vaheldi võib töötada talitluseks põhjendada kestval ja lühiajalisel talitlusel toimuvate protsesside võrdlemise teel. Selline ka laiusimpulssmodulatsiooni põhimõttel. Moodustatud impulsside laius on muutuv, seega ka väljundpinge lähenemisviis on teisest küljest õigustatudsellega, et põllumajanduses kasutatakse lühiajalisel talitlusel sageli muutub seade pingega sarnaselt ligikaudu siinuse järgi
Selle y telje skaala ühele temp. kraadile vastab võimsus mis on võrdne selle hoone erisoojuskoormusega H. Kütte arvutuslik soojuskoormus , mis võetakse aluseks küttesüsteemi dimensioneerimisel = hoone erisoojuskoormuse ning arvutuslike sise- ja välisõhu tempide vahe korrutisega. Kütte soojuskoormust vaadeldaval välisõhu tempil. Illustreerib joonisel 3 vertikaallõigus pikkus mis jääb hoone ruumiõhu ja välisõhu tempide vahele. Kui summeerida tundhaaval aasta ulatuses soojuskoormused, saame aastase soojustarbimise kütteks ja seda väljendab joonisel kujundi pindala mis jääb siseõhu ja välisõhu tempide vahele. Kraad/päevad meetodile tugineb soojustarbimise arvutamine e. soojuskoormuse arvutamine. Joonisel 3 lk10e. Kujutatud must ristkülik, kõrgus 1 kraad ja laius 1 päev. Eesti kraad/päevad ja hoonete soojuskasutus. Kraad/päevade kasutajaks on hoonete energia audiitorid, aga ka kõtte projekteerijad, eksperdid ja hoonete valdajad. Need on vajalikud hoonete
annaabi.ee 
