CH3 CH2 CH(CH3 )CH2 Cl 1-kloro-2-metüülbutaan CH3 C(CH3 ) 2 CH2 Cl 1-kloro-2,2-dimetüülpropaan ahelisomeerid Halogeenoalkaanide omadused ja kasutusalad: Reaktsioonivõimelised kasutatakse orgaaniliseks sünteesiks. Mürgised kasutatakse pestiitsidena. Hübrofoobsete ainetena lahustavad hübrofoobseid aineid, kasutatakse keemilises puhastuses. Freoonid on madala molekulmassiga fluoro-, kloroalkaanid-, külmkappides soojuskandjad. Nukleofiilne asendusreaktsioon: Alkoholide saamine R - Cl + NaOH = R-OH + NaCl (R süsivesinikrühm) Reagentide eristamine: Radikaalne CH4 + Cl2 = CH3 Cl + HCl tekib klorometaan CH3 Cl + Cl2 = CH2 Cl2 + HCl tekib diklorometaan Nukleofiil R OH alkoholid Elektrofiil CH3 C CH3
Nt. teisele. Seal toimuvad protsessid: aurustumine, keemine, kütteväärtuse kohta: puit-12,5MJ/kg; pruunsüsi—24-27MJ/kg; kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud Naftamasuut—38-39MJ/kg. kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda kaks või Kütuse lendosa ja koks. Tahkekütuste kuumutamisel kütuse enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära orgaaniline osa laguneb, mille tulemusena erald gaasil ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, produktid—kütuse lendosad. Lendosade hulk sõltub kütuse gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, keem vanusest, vähenedes selle suurenemisega. Kõige orgaanilised ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi väiksema lendosasisald-ga kütus on antratsiit, suurima
Praktikas paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda täielikult. Protsessi osas3--4 komprimeeritakse vett. leiab kasutust peamiselt alumine kütteväärtus. Tahke ja kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis joon1--2 kujutab auru isoentroopilist paisumist vedelkütuse kütteväärtuse määramine toimub annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. soojusjõumasinas algrõhult p1 kuni kondensaatori kalorimeetrilises pommis. Nt. kütteväärtuse kohta: puit-
1 m i 1 1 i 1 i 2 18.Soojusvahetid. Soojusvahetiks nim. seadet, mis on ehitatud soojuse ülekandmiseks ühelt keskkonnalt või kehalt teisele. Seal toimuvad protsessid aurustumine, keemine:, kondenseerumine, veeldumine, tahkumine, paljud kombineetitud protsessid. Nendes pr. võib osaleda kaks või enamat keha. Need on soojuskandjad, mis annavad soojust ära ja võtavad seda vastu. Soojuskandjad võivad olla vedelad, gaasilised kui ka tahked. Nt: Veeaur, vesi, suitsugaasid, orgaanilised ained, sulametallid jne. 1)Kasutusala järgi liigitatakse soojusvaheteid: Eelsoojendid, kondensaatorid, auruti, aurumuundid, gradiirid, regeneraatorid, külmutid jne. 2)Tööprinsiibi järgi jagunevad: pind- ja segamistüüpi soojusvahetid. Pindsoojusvahetis ümbritsevad igat soojuskandjat tahked seinad, mis
gaasiline , kuumemalt kehalt madalama temp kehale, soojusvahetites vivad toimuda mitmesugused soojuslikud protsessid naguniteks soojusvahetistes toimub kehade temp. muutus. seal toimub aurustumine vib toimuda, keemine kondenseerumine, hiljem nimetame seda kondensaatoriks, sulamine vib toimuda, tahkumine. nedes protsessides mis toimuvad soojusvahetites, vib osaleda kas kaks vi rohkem keha neid kehasid mis osalevad lal mainitud protsessides nimetatakse SOOJUSKANDJATEKS . Soojuskandjad vivad olla , gaasilised vedelad vi siis tahked. Osa soojuskandjaid annab soojuse ra ja teised vtavad vastu .Kasutusala jrgi on soojusvahetid vi nad vivad olla kigepealt eelsoojendid. vivad kanda nimetust kondensaatorid - vivad olla aurutid vivad olla aurumuundurid, muunduvad hest olekust teise. Vivad kanda nimetust Gradiirid, vivad kanda nimetust Regeneraatorid , Rekuperaatorid vi siis klmutid. TPRINTSIIBI JRGI: jaotatakse pindtpi soojusvahetid ja segamissoojusvahetid, pindtpi
H = 66,1+30,4+18,2+26,3 = 141 1.7 HOONE KÜTTEVÕIMSUSE LEIDMINE Q=H×t=141×42=5922 (W) 19 2. KÜTTESÜSTEEMI KIRJELDUS Antud osas kirjeldatakse hoonesse valitud kütelahendust. 2.1 VALITUD VESIKÜTTESÜSTEEMI KIRJELDUS Valitud vesiküttesüsteemiks on pelleti küttesüsteem. Pelleti põletuskatel, akumulaator paak ja muud süsteemid asuvad tehnoruumis. Ruumidesse on valitud radiaator tüüpi soojuskandjad temperatuuriga 70/50. Ruumidesse paigaldatavad radiaatorid on plaatradiaatorid, mis paigaldatakse ruumis olevate akende alla. 2.2 RUUMIDESSE VALITUD KÜTTEKEHADE VALIKUTABEL Tabel 17 Ruumidesse valitud küttekehade valikutabel. [7] Ruumi Küttekeh Küttekeh Küttekeha Küttekeh NR Ruumi nimetus soojuskad a pikkus a kõrgus soojusväljastu
Tuleb arvestada.kulu, küttekehade 23 soojus tehnilisi näitajaid, põhiline näitaja soojus läbikande tegur. · Kulutused soojuskandja transpordiks. · Soojus kaod transpordil · Süsteemi eksplatatsiooni lihtsus ja ohutus. · Tuleohutus · Küttesüsteemi sobivus hoone konstruktiivse lahendusega. Arhitektuuri lahendusega. Soojuskandjad ja nende põhiomadused: · Vesi suur erisoojus C = 4,2 KJ kgK võrreldes teistega. Väikese p kogusega saab palju kütta. Soojuskandjal madal temp. 70 kraadi. Tema soojuskoormust on lihtne reguleerida. Miinuseks suheliselt suur kulu energia transpordiks. · Veeaur on võrreldes veega väga suur aurustumis soojus mis normaal tingimustel. Võib kanda endasi suhteliselt suuri soojusi
Siiski väidavad termoõlikatelde- ja süsteemide tootjad, et kuna töörõhud on madalad, on katla nõuetekohase kasutamise korral tuleoht minimaalne. Ehkki termoõlikatelde küttepindadele katlakivi ei moodustu, toimuvad termoõlis aja jooksul oksüdeerumis- ja polümeriseerumisprotsessid, mille tulemusena tekivad laki- või vaigulaadsed tahked ained, mille eemaldamiseks on süsteemis ringluspumpade ees filtrid. Termoõlisüsteemides kasutatavad soojuskandjad – termoõlid – on spetsiaalse koostise ja töötlemise teel valmistatud vedelikud. Tuleohu vältimiseks on kõrgetemperatuuriliste soojussüsteemide termoõlid kõrge leektäpiga, nende isesüttimistemperatuur ja koksistumistemperatuur on oluliselt kõrgemad maksimaalsetest töötemperatuuridest. Õli ülekuumenemise vältimiseks sissekütmisel ja vajaliku intensiivsusega õliringluse tagamiseks on termoõlide tähtis omadus madal viskoossus kogu töötemperatuuride vahemikus.
põrkamise kõrgus või võnkumise sumbumine. Staatiline Brinelli, Vickersi ja Rockwelli kõvadus, kus suure massiga surutakse väikse pindalaga teemant või wolfram karbiid otsaga keha sisse. Petool ja reaktiivkütused. Need on naftast saadud kütuseliigid. Petrool on süsivesinik, mis koosneb C9-C16. Saadakse destillatsioonil 150-320 °C juures, tihedusega 0,76-0,84. Sisaldab 20-60% alkaane, 20-50% naftaleeni ning 5-25% areene, sh ka bitsüklilised. Petroolist on tehtud lambiõlid, lahustid, soojuskandjad, reaktiiv- ja raketikütused. Petroolil on suur põlemissoojus, ca 43MJ/kg ning kõrge leekpunkt, üle 28°C. Reaktiivkütuste olulised parameetrid on viskoossus, sest paralleelselt täidab ka määrimisfunktsiooni, fraktsioonikoostis, hangumistemperatuur on alles -60 °C, leekpunkt on ka üle 28°C, termooksüdatsiooni kindlus 150 °C juures, madal S, N ja O sisaldus, antioksüdantid (BHT, 4,4'-oksüdifenüülamiin), madal korrosiooni aktiivsus, V ja S sisaldus peab olema minimaalne.
annaabi.ee 
