- päike ei paista öösiti ja on pilved - ülisuur investeerimiskulu Geotermaalenergia: + koormab keskkonda vähe - nõuab märkimisväärseid jooksvaid kulutusi Biomassi energia: + kui biomassi põletatakse enamvähem sama palju kui seda looduslikult taastekib või kasvatatakse, siis süsihappegaasi hulk atmosfääris ei suurene Erinevate riikide energeetiliste ressursside kasutamine: Eesti: 96% soojusjaamad ja 4% muud taastuvenergiat kasutavad jaamd // Poola: 95% soojusjaamad ja 3% muud taastuvenergiat kasutavad jaamad ja 2% hüdrojaamad // Prantsusmaa: 76% tuumajaamad, 12% hüdrojaamad, 9% soojusjaamad ja 3% muud taastuvenergiat kasutavad jaamad // Norra: 97% hüdrojaamad ja 3% muu // Island: 71% hüdrojaamad ja 29% muud taastuvenergiat kasutatavad jaamad // Hispaania: 50% soojusjaamad, 21%tuumajaamad ja 21%muud taastuvenergiat kasutavad jaamad, 8% hüdrojaamad //
päevalille, tubakat, kartulit ning mitmesuguseid söötasid ● Loomakasvatuses esikohal liha- ja munatootmine ● Teisejärgulised piimakarja- ja lambakasvatus Majandus ● Peamised majandusharud: keemiatööstus, masinatööstus(autobussid), kergetööstus ● Ekspordiartiklid: masinad & varuosad, suhkur, toidukaubad ● Impordiartiklid: masinad, sõidukid, kütused, elekter, toidukaubad ● Energiamajandus: soojusjaamad, tuumaenergeetika Sarnasused kahe riigi vahel ● Parlamentaarsed vabariigid ● Asuvad samas maailmajaos, mandril ● On NATO's & EL's ● Töötuse % suhteliselt väike ● Parasvööde, sademete hulk ● Roomakatoliiklus, Luterlus Erinevused kahe riigi vahel Saksamaa Ungari ● Euro ● Forint ● Avatus merele ● - ● Rahvaarv suurem ● Rahvaarv väiksem
tegevustest. Nt. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.Kivisöe- ja õliküttega soojusjaamad paiskavad keskkonda väävli- ja lämmastikuühendeid, raskemetalle jm. Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist. Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid
Niger 166 tuhat tonni Brasiilia 162 tuhat tonni Venemaa 145 tuhat tonni Teised 632 tuhat tonni Suuremas koguses uraani tootvad maad on Kanada, Austraalia,Venemaa, Kasahstan, Usbekistan, Lõuna-Aafrika Vabariik ja Namiibia. Fossiilsete kütuste kasutamise suunad Kütuste põletamine soojusenergia saamise eesmärgil (soojusjaamad, katlamajad) Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia mehaaniliseks energiaks/mehaaniliseks tööks (näiteks, transpordivahendites) Kütuste põletamine eesmärgiga muundata vabaneva soojusenergia elektrienergiaks mehaanilise energia vahendusel (elektrijaamad) Miks elektrienergia? Tänapäeva arenenud maailmas on kõige levinum, kõige mugavamalt kasutatav elektrienergia Elektrienergia on sellise domineeriva koha
Energiatootmine on alati olnud üks kõige keskkonnasaastavamatest tegevustest. Nt. Tuumaelektrijaama ehitamine ja käigushoidmine on väga kallis. Seda eeskätt turvakaalutlustel, sest õnnetuse puhul võib tekkida keskkonnale ülisuur kahju. Tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed, seega ülimalt mürgised, ja nende lagunemiseks. Tuumakütuse rikastamise käigus võivad valitsused valmistada salaja tuumarelva ja seda on raske avastada.Kivisöe- ja õliküttega soojusjaamad paiskavad keskkonda väävli- ja lämmastikuühendeid, raskemetalle jm. Saasteaineid, mis hävitavad loodust ja kahjustavad tervist. Saastamisega kaasneb, bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, elukeskkonna halvenemine, kliima soojenemine, veekriis ja vee reostamine, happevihmad jpmt. Alternatiivsete energiaallikate vähene kasutamine - ei tasu end ära. Nt. tuuleenergia kasutamine on kallis, päikesekiirgust saab kasutada vaid teatud
uraani 90(113) Villu Vares Energia ja keskkond 9 ENERGIASÜSTEEMID JA NENDE TOIMIMISE MAJANDUSLIKUD ALUSED 9.1 Kaugküttesüsteemid Kaugküttesüsteem koosneb ühest või mitmest soojust tootvast jaamast või katlamajast, kaugkütte soojusvõrgust ja tarbijatest. Kaasaegses kaugküttesüsteemis on nii soojusjaamad ning katlamajad kui tarbijad soojusvõrgust soojusvahetitega eraldatud. Soojuskandjaks kaugkütte soojusvõrgus on üldreeglina vesi, kuid ajalooliselt on kasutatud ka auru. Kaugkütte soojusvõrgu torustikes kasutatakse tänapäeval peamiselt eelisoleeritud torusid (vt Joonis 9 .84), mille isolatsioonikihti kaitseb isolatsiooni märgumise eest plastmassist kaitsekiht. Tüüpiliselt on sisemine, st soojuskandja transpordiks kasutatav toru terasest, kuid seoses kaug-
annaabi.ee 
