eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud ehk isoleeritud termodünaa-milise süsteemi nime. Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju. 4. Termodünaamilise keha mõiste Termodünaamilises süsteemis asuvat keha või kehi, mile vahendusel toimub energiate vastastikune muundumine, nimetatakse termodünaamiliseks kehaks. 5. Soojusjõuseadme mõiste Masinat, kus toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, nimetatakse soojusjõumasinaks. 6. Millist kahte "keha" on vaja, et muundada soojust tööks Selleks et muundada soojust tööks on vaja minimaalselt kahte erineva temperatuuriga keha. Sellises süsteemis olevat kõrgema temperatuuriga keha (T1) nimetame soojusallikaks ning madalama temperatuuriga keha (T2) jahutajaks. 7. Mida mõistetakse termodünaamiliste parameetrite all, intensiivsed
eraldatud samaaegselt adiabaatiliste ja mehaaniliselt absoluutselt jäikade pindadega, kannab suletud ehk isoleeritud termodünaa-milise süsteemi nime. Isoleeritud termodünaamilise süsteemi ja väliskeskkonna vahel puudub nii soojuslik kui ka mehaaniline vastasmõju. 4. Termodünaamilise keha mõiste · TERMODÜNAAMILISES SÜSTEEMIS ASUVAT KEHA VÕI KEHI, MILLE VAHENDUSEL TOIMUB ENERGIATE VASTASTIKUNE MUUNDUMINE, NIMETATAKSE TERMODÜNAAMILISEKS KEHAKS 5. Soojusjõuseadme mõiste · Masinat, kus toimub soojuse muundamine mehaaniliseks tööks, nimetatakse soojusjõumasinaks. 6. Millist kahte "keha" on vaja, et muundada soojust tööks Selleks et muundada soojust tööks on vaja minimaalselt kahte erineva temperatuuriga keha. Sellises süsteemis olevat kõrgema temperatuuriga keha (T1) nimetame soojusallikaks ning madalama temperatuuriga keha (T2) jahutajaks. 7
üldised seaduspärasused, mis gaasja vedelkütuste korralgi. Määravaks on ringprotsessi parameetrid. Tahkete kütuste põletustehnoloogiad võib jagada nelja rühma: · kihtpõletus (restkolded), · tolmpõletus (tolmküttekolded ehk kamberkolded), · keevkihtpõletus (keevkihtkolded) ja · keeris- ja tsüklonpõletus (keeris- ja tsüklonkolded). Omaette rühma moodustavad tahkekütuse gaasistusega jõuseadmed. Selliseks soojusjõuseadme näiteks on integreeritud gaasistusseadmega kombitsükkel. 2. Põlevkivi põletuste h n ol o o gi ad Praegu on põlevkivielektrijaamades kasutusel tolmpõletustehnoloogia. Esimesteks tolmpõlevkivi põletavateks elektrijaamadeks olid Kohtla-Järve (1949) ja Ahtme (1951) auru keskparameetritega koostootmisjaamad. Nendes elektrijaamades kasutati kivi- ja pruunsöe põletamise kogemustele tuginevaid katla konstruktsioone. Katlad olid suutelised töötama ainult osalisel koormusel
aine omadustest. 23. Tagastamatu Rankine’i ringprotsess. Tegelik Rankine’i ringprotsess aurujõuseadmes on tagastamatu ja selle põhjus on eelkõige auru tagastamatu adiabaatne paisumine aurujõumasinas, vähemal määral ka vee rõhu tagastamatu adiabaatne tõus toitepumbas. Tagastamatu adiabaatne paisumine aurujõumasinas (turbiinis) kutsub esile termodünaamilise keha entroopia kasvu ja soojusjõuseadme kasuliku töö vähenemise. Protsessi tagastamatuse ja entroopia kasvu põhjustab peamiselt hõõrdumisnähtus auru voolamisel jõumasinas. 24. Elektri ja soojuse koostootmine. Vasturõhu-aurujõumasinas (vasturõhuturbiinis) jääb auru paisumise lõpprõhk jõumasinast väljumisel märksa kõrgemaks ümbruskeskkonna (nt jahutusvee) temperatuurile vastavast küllastusrõhust, olles võimaluse piires sobitatud soojustarbijale vajaliku aururõhuga. Vasturõhuturbiinist väljuva auru võib
annaabi.ee 
