molekulid. Ülekandenähtus: *Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub: 1)molekulide liikumise keskmisest teepikkusest 2)temperatuurist 3)molekulide kontsentratsioonist 4)molekulide massist. Difusioon toimub kontsentratsiooni vähenemise suunas. Soojusjuhtivus: Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. 1) Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega 2)sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre: See on tingitud gaasimolekulide kaasa haaramisest gaasides liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub 1)keha kujust 2)keha kiirusest Aerodünaamika: Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides Pindpinevus: *Vedeliku omadus kokku tõmbuda ja omandada võimalikult väikest pindala.*Selle tulemusena üritab vedelik võtta kera kuju. *Pindpinevusjõud F=alfa*l, kus l on
27. Iseloomusta ülekandenähtusi vedelikes. Difusioon. Difusioon vedelikes on aeglasem kui gaasides. Soojusjuhtivus. Vedelikud on paremad soojusjuhid kui gaasid. Sisehõõre on vedelikes tunduvalt suurem kui gaasides. 28. Kirjelda ja iseloomusta ülekandenähtusi gaasides. Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. a. Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega. b. Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Sisehõõre. See on tingitud gaasimolekulide kaasahaaramisest gaasis liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub c. Keha kujust d. Keha kiirusest Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks
· Difusioon. Ühe aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele. Difusiooni kiirus sõltub Molekulide liikumise keskmisest teepikkusest Temperatuurist Molekulide kontsentratsioonist Molekulide massist Ülekandenähtused gaasides · Soojusjuhtivus. Soojusülekanne molekulide omavaheliste põrgete kaudu. Toimub väga aeglaselt, sest gaasid on väga halva soojusjuhtivusega. Sellel põhineb poorsete materjalide kasutamine soojusisolatsioonis. Ülekandenähtused gaasides · Sisehõõre. See on tingitud gaasimolekulide kaasahaaramisest gaasis liikuva keha poolt. Osa keha impulsist kandub üle gaasi molekulidele, keha impulss väheneb. Takistusjõud sõltub Keha kujust Keha kiirusest · Teadusharu, mis tegeleb kehade liikumisega gaasides nimetatakse aerodünaamikaks Vedelikud · Tiheduselt lähemal tahkele kui gaasilisele olekule · Vedeliku omaduseks on voolata, kuju on kergelt muudetav.
4. KOKUVÕTE Plastist katusematerjalide põhieeised teiste katusematerjalide ees on plastplaatide kergus ja pikk elu iga. Plastkatuse plaadid jagunevad kolme põhi suunda. Trapets- ja laineprofiiliga läbipaistvad katusekatte plaatide suurimad eelised on need, et nad on löögikindlad , väga vastupidavad ilmastikule, termilised omadused on head, neil on kõrge läbipaistvusaste ning kerge paigaldus.. PC kihtplasti eelisteks on suur kandevõime, head näitajad soojusisolatsioonis, kõrge läbipaistvusaste, ning kerge paigaldada. CPS, BNC ja DDS profiiliga materjali eripära on väljanägemisel, kuna nad näevad välja nagu puitsint ja kiltkivi. 14 5. VIIDATUD ALLIKAD [1] ATK Invest OÜ. (2015, Oktoober) Plastkatus. [Online]. "http://www.plastkatus.ee/" http://www.plastkatus.ee/ [2] ATK Invest OÜ
10 3. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali poorsusest ja poorsuse laadist. Üldiselt, mida suurem on materjali poorsus, seda halvemini see soojust juhib, ehk seda parem on see soojaisoleermaterjalina. Seda peamiselt seetõttu, et õhk on relatiivselt halb soojusjuht ning kui materjalis on palju õhuga täidetud poore, juhib materjal tervikuna halvemini soojust. Soojaisoleermaterjal on aga soojusisolatsioonis halvem, kui materjali puhul on tegemist lahtise poorsusega, sest siis pääseb materjali niiskus/vesi, mis aitab soojusjuhtivusele kaasa. 4. Iseloomustage soojaisoleermaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Üldistatult, mida väiksem on materjali tihedus, seda parem soojaisoleermaterjal see on. Seda peamiselt kahel põhjusel. Esiteks, mida väiksem on materjali tihedus, seda suurem on üldiselt poorsus
Soojade ruumide välisseinad Üldiselt Soojade ruumide välisseinte tegemisel tuleb arvestada ruumi omapära, tema mikrokliimat. Üldjuhul on soojade ruumide suhteline niiskus suurem kui välisõhus ja ruumi sisene veeauru partsiaalrõhk suurem kui väljas. See tähendab, et veeaur liigub hoonest välja läbi välisseina või muude õhuavade, seda liikumist ei tohiks takistada. Ehituslikust seisukohast on tähtis, et väljaminev veeaur ei kondenseeruks soojusisolatsioonis, nii et see märgub ja tema soojuspidavuse võime väheneb, või mõne sisemise seinakihi pinnal. Väga märgade ruumide puhul valitseb oht, et veeauru liikumine seinas on nii aeglane, et toimub ikkagi üldine märgumine. Võiks eristada kolme lahendust: *ruumi sein kaetakse seest nii tugeva hüdroisolatsiooniga, et veeaur ei pääse seina, ruumi tuleks seljuhul tuulutada sundventilatsiooniga; *veeauru hulk on väga väike, seina sees veeauru kondenseerumise ohtu ei ole;
isoleeritud tingimustes, so soojusvahetuse puudumisel. Adiabaatilise protsessi tingimuseks on, et dq = 0 . Adabaatses protsessis muutuvad üheaegselt maht, temperatuur ja rõhk. Muutumatuks jäävad mass (m= konst) ja entroopia, seetõttu nimetatakse protsessi isoentroopseks. Kuna adiabaatne protsess toimub soojuslikult isoleeritud süsteemis, siis on protsessist osavõttev väline soojushulk samuti võrdne nulliga (q=0). Adiabaatlsed protsessid ei toimu mitte ainult ideaalses soojusisolatsioonis vaid ka reaalsetes tingimustes juhul kui protsess toimub kiiresti (gaasi kiire kokkusurumine silindris, plahvatus jt). Adiabaatse protsessi võrrand tuleneb termodünaamika 1.seadusest (67a) arvestades Mayeri võrrandit (46): Tvk-1 = konst. (76) Kui adiabaatses protsessis läheb gaas olekust 1 olekusse 2 (joonis 12), siis saame protsessi võrrandit kirjutada nii:
annaabi.ee 
