pilvede teke. Öösel, kui päikesekiirgust pole, jahtub maapind pikalainelise kiirguse tulemusena kosmilisse ruumi, õhk ülal jääb soojemaks. Sellist olukorda nimetatakse temperatuuri-inversiooniks, see 25 tekib enamasti pilvitutel öödel, kui pilved ei neela maapinnalt lähtuvat kiirgust. Siis tuleb atmosfäärist maapinnale väike soojusvoog soojusejuhtivuse teel. Vertikaalne konvektsioon katkeb, alumised õhukihid rikastuvad saasteainetega. Hommikul soojeneb maapind päikesekiirte toimel, soojenenud alumised õhukihid liiguvad üles, adiabaatiliselt paisudes jahtuvad, saastegaasidest mõned kondenseeruvad aerosooliosakesteks, mis suuremaks kasvades muutuvad kondensatsioonituumadeks udu- ja pilvetilkadele. 26
äraandmise muutumise teel. Eriti suureneb soojuse moodustumine kehalise töö puhul. Kuid füüsikalised faktorid, reguleerides soojuse äraandmist, aitavad säilitada püsivat kehatemp-i kehalise töö ajal. Soojuse äraandmine toimub inimese naha ja hingamisteede kaudu ning samuti kaotatakse organismi poolt eritatavale uriinile ja fekaalidele antud soojus. 70-80% kogu äraantavast soojusest toimub inimesel naha kaudu. See teostub soojusejuhtivuse, soojuskiirgumise ja aurumise teel. Kehatemp. on tavaliselt keskkonna temp-st kõrgem, mille tagajärjel toimub soojuse kadu soojusjuhtivuse ja kiirguse kaudu. Nende teel äraantav soojushulk väheneb väliskeskkonna temp.-i tõusul ja muutub nulliks, kui väliskeskkonna temp. võrdsustub kehatemp-ga. Sellistel tingimustel muutub higi aurumine ainsaks võimaluseks soojus naha kaudu ära anda ( 1ml vee aurumisel eraldub 0,58 kcal soojust). Aurumine omandab
säilitamiseks soojuse äraandmise muutumise teel. Eriti suureneb soojuse moodustumine kehalise töö puhul. Kuid füüsikalised faktorid, reguleerides soojuse äraandmist, aitavad säilitada püsivat kehatemp-i kehalise töö ajal. Soojuse äraandmine toimub inimese naha ja hingamisteede kaudu ning samuti kaotatakse organismi poolt eritatavale uriinile ja fekaalidele antud soojus. 70-80% kogu äraantavast soojusest toimub inimesel naha kaudu. See teostub soojusejuhtivuse, soojuskiirgumise ja aurumise teel. Kehatemp. on tavaliselt keskkonna temp-st kõrgem, mille tagajärjel toimub soojuse kadu soojusjuhtivuse ja kiirguse kaudu. Nende teel äraantav soojushulk väheneb väliskeskkonna temp.-i tõusul ja muutub nulliks, kui väliskeskkonna temp. võrdsustub kehatemp-ga. Sellistel tingimustel muutub higi aurumine ainsaks võimaluseks soojus naha kaudu ära anda ( 1ml vee aurumisel eraldub 0,58 kcal soojust). Aurumine omandab soojuse äraandmisel erilise
annaabi.ee 
