Moodustumise viisid: a)elektronide üleminekul ühelt aatomilt teisele või b)ühiste elektronpaaride tekke kaudu. Keemiliste sidemete teke aatomite ja ioonide jaoks on kasulik, sest üksikuna on nad kõrge energiaga ja ebapüsivad, ühinedes saavad nad püsivaks ja stabiilseks. 2. Elektronoktett kui aatomi väliskihis on 8 elektroni, siis moodustub elektronoktett; Termokeemilised võrrandid reaktsioonivõrrandid, milles märgitakse ära reaktsiooniga kaasnev soojuseffekt (H); Soojusefekt soojuse eraldumine või neeldumine mingi protsessi käigus; Elektronegatiivsus elementide võime tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes; Polaarne aine - koosneb polaaarsetest molekulidest; Mittepolaarne aine - koosneb mittepolaarsetest molekulidest; Kordne side - keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil; Iooniline side - side erinimeliste ioonide vahel; Eksotermiline reaktsioon -
vastu. Töö on neg. kui väliskeskkond teeb tööd süsteemi vastu. reaktsiooni entalpia muut kui 1 mool ainet moodustub Soojus on mikrofüüsikaline vorm. Kui süsteem saab soojust elementidest standardtingimustel samal temperatuurilLihtainete T sys T sur andq sys 0 dS=0 ainult juurde , siis on soojuseffekt pos. kui süsteemist soojus eraldub tekkeentalpiad vôrduvad nulliga. Hess´i seadus reaktsiooni on soojuseffekt negatiivne. Süsteem peab olema määratud pööratavale (ideaalsele protsessile) enalpia muut võrdub elementaarreakstioonide entalpia muuduga. piirpinnaga. Energia energia ühikuks on dzaul
lähteainete soojussisalduste e. entalpiate vahe püsival rõhul toimuva reaktsiooni puhul. Entalpia muutuste arvutamiseks võetakse aluseks standardolek, s.o. elemendi stabiilne olek temperatuuril 25 C ja rõhul 1 atm (101325 Pa). Kokkuleppeliselt keemiliste elementide entalpiad standardtingimusil on võetud nulliks. Ühendi standardne entalpia ( H ) on selle ühendi stabiilsetest elementidest tekkimise reaktsiooni 298 soojuseffekt kui lähteained ja produktid on ülaltoodud standardtingimusis (vt. ka näiteis toodud alternatiivset tekkeentalpiat vabadest aatomeist). Entalpia, entroopia ja vabaenergia (Gibbsi energia) on termodünaamilised funktsioonid, millega kirjeldatakse makroskoopiliste süsteemide olekut sõltuvalt süsteemi oleku parameetreist, s.o. mahust, rõhust ja temperatuurist. Olulised on nende funktsioonide muutused reaktsiooni käigus ja neid tähistatakse vastavalt H, S ja
saaduse tekkesoojuste algebraliste summaga, millest on lahutatud lahustuvus. Tahke aine lahustumisel vedelikus lahkuvad aine näiteks keemiliste vooluallikate töötamisel, korrosioonil, lähtainete tekkesoojuste algebralne summa. 2) Keemilste pinnalt molekulid ja ioonid ja jaotuvad difusiooni tõttu ühtlaselt lahus- põlemisel, hingamisel, raku ainevahetuses. reaktsioonide soojuseffekt on võrdne lähtainete põlemissoojuste tis. Kui lahusesse viidud väike kogus ainet, selles veel lahustub on la- 7.1 Redoksreaktsioonid galvanielementideks. summa. Summeerimisel tuleb arvestada reaktsiooni võrrandi hus süllastumata. Kui aine enam ei lahustu on lahus küllastunud. Küll- Elektroodipotensiaalid. tegureid, millega molaarseid entalpiaid korrutada
reakts.i soojusefekt = saaduse tekkesoojuste algebra.te summaga, üleküll-d lahus, kus on rohkem ainet, kui on tema lahustuvus. Lahuse- suurem negat laeng. Plaatide ühend-l hakk-d ekt-d liik Zn-lt millest on lahut-d lähtainete tekkesoojuste algebraline summa. sse viidud väike krist-ke kuts sel juhul esile üleküll-d lahuses lah-nud Cu-le. Zn plaadilt lähevad Zn2+ ioonid lahusesse. CuSO4 2) Keem reak-de soojuseffekt = lähtainete põl.soojuste summa. aine kristallisatsiooni. Lah-nud aine hulka kindlas hulgas lahuses või lahusest lähevad Cu2 + ioonid vaskplaadile, kus nad neutral-ruvad. Summeerimisel tuleb arvest reakts.i võrrandi tegureid, millega lahustis nim. lahuse kontsentratsiooniks. Kontsentratsioone välj: 1) Kulgevad järgmised reaktsioonid : molaarseid entalpiaid korrutada. Soojusefekti arvut
annaabi.ee 
