soojusülekande käigus. Kui puutuvad kokku eri temperatuuriga kehad, siis algab nende vahel soojusvahetus ja see kestab kuni tekib soojuslik tasakaal. Soojenemine – kehatemp. Tõusmine, keha neelab energiat. Jahtumine – Kehatemperatuuri alanemine, energia eraldub. Soojushulk sõltub 1) Aine mass, 2) Alg ja lõpptemperatuuride vahest. T1-alg, T2-lõpp. Delta(t) temperatuuri muut (vahe). 3) Materjal – erinevatel materjalidel on eri soojused (c). Q=cm(Δ t). Nt: c(vesi) = 4200. See tähendab, et 1kg vee sulatamiseks 1kraadi võrra kulub 4200J soojusenergiat. 1cal=4.2J. T=Q/cm. Põlemine: On keemiline protsess, eraldub alati soojust. Soojushulk sõltub: 1)Kõttemass 2)Kütuse liik (k) Q=km Sulamine ja tahkumine: Sulamine on soojusnähtus, kui tahke aine muutub vedelikuks. Tahkumine on soojusnähtus, kui vedelik muutub tahkeks ja selle käigus soojus eraldub. Sõltub: 1) Materjalist (λ) lambda on sulamis- ja tahkumissoojus. Q=λm
aurustumiseks vajaliku soojushulgaga. Kondenseerumisel eralduv soojushulk Qk on arvuliselt võrdne aurustumisel juurdeantava soojushulgaga: Qk = - Qa. Aurustumisel ja kondenseerumisel toimuvad protsessid on sarnased sulamisel ja tahkestumisel asetleidvate protsessidega. Kuna aurustumisel ja kondenseerumisel muutuvad osakestevahelised kaugused ligemale 10 korda rohkem kui sulamisel või tahkestumisel, siis on ainete aurustumissoojused oluliselt suuremad kui sulamis- soojused. Õhus leiduvat gaasilist ainet nimetatakse selle aine auruks, kui aurustuv aine on antud temperatuuril vedelas olekus. Vedeliku vaba pinna korral toimuvad korraga mõlemad protsessid, nii aurustumine kui kondenseerumine. Kui õhus on vähe aurustuva aine molekule, siis on ülekaal aurustumisel. Kui aga aurustuva aine molekule on õhus väga palju, saab ülekaalu kondenseerumine. Teatud tingimustel on aurustumine ja kondenseerumine tasakaalus, st
peegeldunud ja pealelangeva valguse vahel. Päikesetuul madala tihedusega laetud osakeste vool (enamasti elektronid ja prootonid), mida Päike välja paiskab. Liigub umbes 450km/sek läbi Päikesesüsteemi. Varjatud (latentne) soojus on seotud aine üleminekuga ühest olekust (faasist) teise. Gaas kondenseerub vedelikuks aurustub gaasiks. Gaas depositsiooneerub tahkeks kehaks sublimeerub gaasiks. Vedelik tahkub tahkeks kehaks sulab vedelikuks. Veel (H2O) on väga suured latentsed soojused, aurustumissoojus/kondensatsioonisoojus on 600cal/g = 2500J/g. Sulamissoojus/tahkumissoojus on 80cal/g = 335J/g. Elektromagnetlaine liigub valguse kiirusega (300000km/s) Kiirgusseadused Stefan-Boltzmanni seadus mida kõrgem on keha temperatuur, seda enam energiat keha kiirgab. Wien'i nihkeseadus lainepikkus, millel keha kiirgab maksimaalselt, on pöördvõrdeline tema temperatuuriga. Kirchoffi seadus Neil lainepikkustel, kus kehad neelavad kiirgust hästi, nad ka kiirgavad
Liitaine tekkesoojus. (võrdne 0ga). Aine põl-soojuseks nim. ühe lahustuvuseks. Enamiku tahkete ainete lahustuvus suureneb temp-i CuSO 4 lahuses. Nende vahel on poorne vahesein, mis võimald mooli aine täielikul põl-l esin-t soojusefekti. Mittepõlevate ainete tõusuga. Kuuma küll-nud lahuse jahut-l eral-b lah-d aine ülehulk tav-lt ioonide liik-st,-kuid takistab lahuste segun-st. Zn kui akt-sem põl-soojused on võrdsed 0ga. Hessi seadusest järeldub: 1) keem krist-dena. Kui jah-da ettevaatlikult ei pruugi krist-d eral-da ja saad met, saadab lahusesse rohkem ioone kui Cu ja Zn plaadil tek reakts.i soojusefekt = saaduse tekkesoojuste algebra.te summaga, üleküll-d lahus, kus on rohkem ainet, kui on tema lahustuvus. Lahuse- suurem negat laeng. Plaatide ühend-l hakk-d ekt-d liik Zn-lt
annaabi.ee 
