Aasta keskmine õhutemperatuur on 5 ° C, kõige soojemaks kuuks on juuli (keskm. õhu - temperatuur 16,5 °C),külmeim on jaanuaris – veebruaris (keskm. t° kuni – 5 °C). Äärmuslikud temperatuurid on mõõdetud + 33 °C ja – 34 °C. Mere soojendav mõju tuleb esile sügisel – õhutemperatuur langeb alla 5°C oktoobri lõpus ja alla 0 °C novembri lõpus. Ka soojemad ilmad saabuvad varem, kui mujal mandri sisemuses. Aasta keskmine saemete hulk on 550 – 600 mm, sellest soojaperioodile (aprill kuni oktoober) langeb 400 mm ja külmale ajale (november kuni märts) 200 mm. Enam on sademeid augustis, märtsis on neid minimaalselt. Lumikate (vähemalt pool on lumega kaetud) tekib novembri teisel poolel, püsiv lumikate tekib jaanuaris ja kaob märtsi lõpus. Paksem lumikate tekib varjatud aladel – kuni 30 cm. Aasta keskmine tuulte kiirus on 5-6 m/s.Valdavalt puhuvad lõuna-edela-suunalised tuuled.Suvel, juulis puhuvad läänetuuled,mis toovad ka sademeid
..2 m kõrged). 1) Vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused · Hilis- ehk kevadkülmad, mis esinevad mais ja juunis, kahjustavad puude ja põõsaste äsja puhkenud pungi, noori võrseid ja õisi. Need külmuvad ära, seda nimetatakse ka külmakärpimiseks. Meil on hiliskülma tundlikumad kuusk, tamm ja saar, kuigi nad alustavad kasvu teistest puuliikidest hiljem. Ohtlikumad on hiliskülmad, mis järgnevad kevadisele soojaperioodile, sest varase soojuse korral pungad puhkevad ja puud hakkavad kasvama (eriti varapuhkevad vormid). · Varakülmad esinevad augustis, septembris ja kahjustavad meil peamiselt lõunapoolse päritoluga võõrpuuliike, mis ei lõpeta kasvu varakülmade saabumise ajaks ning mille võrsed ei jõua normaalselt puituda. Kodumaistel liikidel võib varakülm kahjustada vaid hiljem kasvu alustavaid vesivõsusid ja jaanivõrseid (need puhkevad tavaliselt
..2 m kõrged). 1) Vahelduvast temperatuurist tingitud kahjustused · Hilis- ehk kevadkülmad, mis esinevad mais ja juunis, kahjustavad puude ja põõsaste äsja puhkenud pungi, noori võrseid ja õisi. Need külmuvad ära, seda nimetatakse ka külmakärpimiseks. Meil on hiliskülma tundlikumad kuusk, tamm ja saar, kuigi nad alustavad kasvu teistest puuliikidest hiljem. Ohtlikumad on hiliskülmad, mis järgnevad kevadisele soojaperioodile, sest varase soojuse korral pungad puhkevad ja puud hakkavad kasvama (eriti varapuhkevad vormid). · Varakülmad esinevad augustis, septembris ja kahjustavad meil peamiselt lõunapoolse päritoluga võõrpuuliike, mis ei lõpeta kasvu varakülmade saabumise ajaks ning mille võrsed ei jõua normaalselt puituda. Kodumaistel liikidel võib varakülm kahjustada vaid hiljem kasvu alustavaid vesivõsusid ja jaanivõrseid (need puhkevad tavaliselt
annaabi.ee 
