vahtplast 5 1,25 10 2,50 15 3,75 SOOJAMAHTUVUS • Soojamahtuvus on materjali omadus neelata sooja tema soojendamisel ja ära anda sooja jahtumisel • Materjali soojamahtuvust iseloomustatakse soojaerimahtuvusega c. See on soojahulk Q (J), mis on tarvilik 1kg antud materjali soojendamiseks 1ºC võrra. • Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb • Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte korral) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel.
Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega on metallid: 2 Ehitusmaterjalid lektor MSc Sirle Künnapas 2012 kuumenevad kiirelt ning jahtuvad kiirelt. Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on kõik need materjalid, mis ei täida eelpooltoodud nõudeid (impregneerimata puit, plastikud, kummid) .
49. Siseruumide temperatuurikäigud Siseruumide temperatuurikäike on vaja arvutada sellpärast, et see annab olulist informatsiooni: vältimaks jahutussüsteemide üledimensioneerimist; ülekuumenemisohuga tsoonide kohta ning võimaluse kaaluda probleemi lahendamist passiivsete jahutusmeetodite abil; siseruumide temperatuuri arvutamisel võetakse arvesse päikese aastast käiku koos kohalike kliimaandmetega, akende täpseid spetsifikatsioone, päikesekiirgust ja materjalide soojamahtuvust. 50. Passiivsed jahutusmeetodid Levinuimad on akende või terve fassaadi ette paigutatavad staatilised või eraldatavad lamellid, sirmid ja varjud Aknaklaasidele paigutatavad selektiivkiled päiksekiirguse takistamiseks 51. Päevavalgusfaktori arvutus Lähtutakse ISO tehnilise komitee CIE poolt koostatud standardiga kirjeldatud taeva matemaatilisest lauspilvisuse mudelist, mis iseloomustab valguse jaotumist lauspilves taevalaotusel. Taeva
Jahtumisel annab ta selle ümbritsevale keskkonnale tagasi. Soojamahtuvuse ühikuks on soojaerimahtuvus c (kJ/°C kg või kJ/K kg) ja näitab soojusenergia hulka, mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1°C võrra. Suure soomahtuvusega - vedelikud. Seepärast niiskumisel materjali soojamahtuvus suureneb. Väikese soojamahtuvusega - metallid (kuumenevad kiirelt ja ka kahtuvad kiirelt). Ruumide piirdekonstruktsioonid (eriti perioodilise kütte puhul) peaks omama küllaldast soojamahtuvust. See ühtlustab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel. Põlevus. Materjalide põlevust iseloomustatakse süttivusega. Eesti normides jaotatakse materjalid süttivuse seisukohalt põlevateks ja mittepõlevateks. Mittepõlevaks loetakse ehitusmaterjali, mis ei sütti ega eralda kuumenemisel olulisel määral suitsu või põlevaid gaase (näiteks kipskrohv, klaas, tellis, betoon). Põlevad on
kg). See näitab soojusenergia kogust mis kulub 1 kg materjali soojendamiseks 1 ºC võrra. 14 Väga suure soojamahtuvusega on vedelikud. Sellest tingituna materjali niiskumisel suureneb ka selle soojamahtuvus. Väikese soojamahtuvusega on metallid. Metallid kuumenevad kiirelt ja ka jahtuvad kiirelt. Perioodilise kütte korral peaksid ruumide piirdekonstruktsioonid omama küllaldast soojamahtuvust. See muudab ruumide temperatuuri ööpäeva kestel ühtlaseks. Tulepüsivus. See näitab, kui tundlikud on materjalid tule suhtes. Tulepüsivuse alusel jaotatakse materjalid mittesüttivateks, raskeltsüttivateks, süttivateks. Mittesüttivad materjalid ei põle ega söestu. Osa neist jääb peale tulekahju kasutamiskõlblikeks, näiteks kivimaterjalid. Osa mittepõlevatest materjalidest ei ole peale tulekahju enam kasutamiskõlblikud, näiteks klass, teras jne.
annaabi.ee 
