[1] Survepingeks 10-%-lisel deformatsioonil tuli keskmiseks EPS 80-nel 88,2 kPa ja EPS 50-nel 47,7 kPa. Tööjuhendi tabelist 9 võib leida, et EPS 80 survepinge 10 %-lisel deformatsioonil on 80 kPa ja EPS 50-nel 50 kPa.[1] Kaudsel meetodil arvutatud keskmine survepinge EPS 80- nel on 94,9 kPa ja EPS 50-nel 53,8 kPa. Katse tulemused ei ole küll täpselt samad, aga peaaegu samad. Keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli EPS 80-nel 0,036 W/mK ja EPS 50-nel 0,039 W/mK. Raado konspekt annab soojajuhtivuseks 0,037...0,041 W/(mK). EPS 80 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,037 W/mK ja EPS 50 deklareeritud keskmiseks soojaerijuhtivuseks tuli 0,039 W/mK. 6. KASUTATUD KIRJANDUS 1.Soojusisolatsioon. [WWW], file:///C:/Users/Kasutaja/Documents/Ehitusmaterjalid/VIII%20Soojus,%20EPS/8_Soojusisola tsioon.pdf (8.12.2013) 2. EPM 3500 Ehitusmaterjalid. Loengukonspekt II osa. L.M.Raado. 2013/2014 õ/a.
es4=1192,5-(1192,5-48)=1192,5-1144,5*= 177,66 (Pa) ese=1192,5-(1192,5-48)=1192,5-1144,5*= 48(Pa) 4.9 Kastepunkti tekkimise graafik Kastepunkt tekib välisseina 2. ja 3. kihi, milleks on põlevkivituhkgaasbetoon ja vahtpolüstereen, vahel. Kastepunkt tekib umbes 500 Pa juures. Kokkuvõte Üldiselt võib öelda, et tegemist on halbade seinte variantidega, kuna igas variandis tekib kastepunkt. Esimeses variandis oli soojajuhtivus selgelt liiga suur- 0,578 W/m2C- sest normaalseks soojajuhtivuseks loetakse 0,28 W/m2C. Kastepunkt tekib teises kihis, milleks on põlevkivituhkgaas- betoon. Teises variandis on soojajuhtivus hea- 0,23 W/m2C, kuid seinas tekib siiski kastepunkt, mis näitab, et tegemist on halva seinaga. Kastepunkt tekib taas teises kihis, kuid seekord on selleks kivill. Kolmandas variandis on soojajuhtivus kõige madalam- 0,18 W/m2C . Kastepunkt tekib kolmandas kihis, milleks on kivivill. Kui kolmandale variandile lisada tuuletõkkeplaat ja õhkvahe, oleks see sein ideaalne.
soojusisolatsioon. Akna soojust isoleerivaid omadusi iseloomustatakse soojajuhtivusega U (sama, mis K). Soojajuhtivuse U all mõistetakse soojushulka, mis ajaühikus 1 sekund läbib 1 ruutmeetri suurust pinda, kui temperatuuride erinevus pinna erinevatel külgedel on 1 deg (1 Kelvini kraad). Soojajuhtivuse mõõtühikuks on [ W/m2K ]. Soojajuhtivuse U väärtuste võrdlemine lubab võrrelda erinevaid konstruktsioone soojusisolatsiooni seisukohast. Näiteks on 4 mm ühekordse klaasi soojajuhtivuseks 5,8 W/m2 K. Klaasi paksuse suurenedes see näitaja oluliselt ei muutu. Akna soojajuhtivuse oluliseks parandamiseks on kasutusele võetud hermeetilised klaaspaketid. Klaaspaketi soojajuhtivus sõltub klaaside arvust, klaasi tüübist (tavaline klaas, erineva kiirgusteguriga selektiivklaas), klaaspaketi klaaside arvust, klaaspaketi õhuvahest, klaasilehtede vahelise gaasi liigist. Järgnevas tabelis on ära toodud klaaspaketi soojajuhtivus (U) sõltuvalt klaaside arvust, klaasi tüübist,
paljukordset külmutamist ja ülessülatamist kui materjal ise asub vees, ilma nähtavate lagunemise tunnusteta ja tunduva tugevuse kaota. Mõõdetakse tsüklites: 1 tsükkel = materjali külmutamine ja ülessulatamine. Mida rohkem on külmatsükleid, seda parem materjal. Nt. Graniit külmatsükleid üle 200 Paekivi külmatüskleid 15 100 Katusekivi külmatsükleid 25 2) SOOJAJUHTIVUSEKS nim. Materjali omadust juhtida soojust läbi enda massi. Iseloomustab sooja erijuhtivus: Nt. Soojustusmaterjalidel(kivivill, klaasvill etc) =0,55 [w/ m*C ] Tellised: Punane tellis =1 [w/m*C ] Silikaattellis =1,3 [w/m*C ] Sooja erijuhtivus on võrdne soojushulgaga W (vattides), mis voolab läbi 1 m paksuse ristlõikega kuubi ühe tunni jooksul, kui erinevate pindade temperatuuri vahe on 1 C.
annaabi.ee 
