väljalaskenukkvõll)? Et saada välja ja sisselaskeklappi erinevalt juhtida. 10. Nimetage klapivedru erinevad tüübid ning tooge välja nende eripärad! spiraalvedru. 1 ja 2 ga. 1ga seisab klapp paigal. Kaks panevad klapi pöörlema. 11. Nimetage klapivedru põhiparameetrid! jäikus. 12. Mis ülesanne on lisaks klapipesal ja –juhtpuksil? Juhtpuks hoiab, juhib klappi õiges asendis 13. Miks kasutatakse väljalaskeklapi täitmisel soodiumi? temp ărajuhtimiseks. 14. Mida näitab nii sisse- kui ka väljalaskeklapi juures voolutegur cf? palju klapp pikeneb kuumedendes 15. Selgitage mõistet klappide ülekate Nurgavahemik kus sisselaske- ja väljalaskeklapp mõlemad on avatud. 16. Miks on oluline sisselaskeklapi sulgemise ajastus mootori täteastme seisukohalt? Võimalikult optimaalse kyttesegu koguse silindrisse paigutamine 17. Miks kasutatakse muutuvate gaasijaotusfaasidega klapiajameid?
· Fosfori taaskasutamine. Kalajäätmetes on kõrge fosfori sisaldus. Maailmas on fosfori väärtus tõusnud ,seepärast on hakatud uurima ,kuidas vabastada kalajäätmetest fosfor. Swansea Ülikooli teadlased on uurinud kuidas vabastada fosforit Phfunktsioonina. · Biogaasi tootmine. On võimalik ,et forelli jäätmetest saaks toota biogaasi,kui seda saaks paksendada edukalt .On kahtlusi ,kui sobilikud kalajäänused on biogaasi tootmiseks, kuna nendes on kõrge soodiumi tase, mis võib pärssida metaani teket. · Kõrge kvaliteediline kompost. Kui kalajäätmeid õnnestub paksendada edukalt nt 25% tahkeid osi ,siis on õige arvata ,et seda võiks kasutada kompostina, kuid naatrium on vaja stabiliseerida ja patogeenid on vaja saada ohutule tasemele. 11. Hinna analüüs 1.Maribrini farm Heitveesüsteem Mehaaniline filtreerimine Projekti jaoks otsutati töödelda vaid osa farmi heitveest. Farmi heitvee vool on 300 l/s
7 kõrge soolasusega ja põhjustavad aktiivset korrosiooni. See sunnib kasutama spetsiifilisi materjale, aga ka ette võtma sagedasi hooldustöid ja jaama sulgema. Juhul, kui vee temperatuurid on turbiinide jaoks vajamineva kuuma auru tootmiseks liiga madalad, on vaja kasutada erinevaid soojust juhtivaid materjale, näiteks vedelat soodiumi. Sellised materjalid on aga kallid, põhjustavad korrosiooni ja võivad ka keskkonnale ohtlikuks osutuda. (Kesk- ja Ida-Euroopa Regionaalne Keskkonnakeskuse kodulehekülg 22.03.2013) 1.6. Loodete energia Loodete energia on tõusude ja mõõnade ajal liikuvates veevoogudes peituv energia. Tõusu kõrgus või mõõna langus on väga koha-spetsiifiline, sõltub kaldjoone ja merepõhja profiilist. Ookeaniavarustes on nende kõrgus poole meetri ringis ja suureneb oluliselt lehtrikujulistesse
annaabi.ee 
